Kriitiku rollist otsustajaks

ENN KALLIKORM,      21. detsember 2005


Tuleb süstemaatiliselt pakkuda majanduslikku toetust ja seaduslikke algatusi, et eakad ei jääks ühiskondlikust elust kõrvale. Viimaste aastate jooksul ongi hakatud ühiskonnas nende vajatustele rohkem tähelepanu osutama. Pensionisaajate hääl eakate poliitikas peab saama veelgi rohkem kuuldavaks. Ennekõike pean silmas asjaolu, et kriitiku rollist tuleb minna otsustaja rolli.
Mulle tundub, et paljud eakad inimesed, kes oma koolituse ja harituse tasemega võiksid ühiskonnale veel palju anda, tunnevad end mõneti ebamugavalt. Sest aastaid on sisendatud neile, et ega te polegi õiget tööd teinud. Ei teinud tööd, vaid ainult käisite tööl.
ÜRO majandusspetsialist Kalman Kabetny on kirjutanud: absoluutne tööjõu tootlikkus on ELi uutes liikmesriikides arenenud riikide omast 3,5 korda madalam, ent samas on palga vahe viis korda madalam. Seega tootis sama palgakulu meil rohkem lisaväärtust. Tähendab, et häbeneda pole meie tänastel pensionisaajatel midagi. Hiljutine 30 riigi võrdlus näitas, et Euroopa riikide keskmine pension moodustab keskmisest netopalgast 69%, Eestis saavad pensionärid samas vaid 29,5% varasemast palgast. Raport hoiatas, et väga madalate riiklike pensionidega riikides on pensionäride vaesumise risk väga suur.
Veidi lihtsustatult võiks siit tuletada selle aasta keskmise pensioni suuruseks 5451 krooni. See oleks number, mida võiks praegu nõuda: on ju teada, et taotle võimatut, siis saavutad maksimumi. Pensionäride liit ongi oma tegemisi kavandanud selliselt, et taotleda oma liikmetele osalusõigust eakate inimeste elu puutuvate otsuste tegemisel. Ei saa lubada, et palgasaaja ja pensionisaaja sissetulek muutuksid erinevas taktis, sest leiba ostetakse ju ühe ja sama hinnaga.
Ja veel. Tänased pensionärid on olnud töötegijad oma ettevõtetes. Aga kahjuks mitte kõik ettevõtted ei pea seda praegu meeles. Firmades puuduvad nimekirjad oma endistest töötajatest, keda võiks mõnel moel kas või kord aastas meeles pidada. Praegu tehtavates ettevõtete TOP-ides ei ole sotsiaalse iseloomuga näitajat. Hinnatakse ainult majanduslikku edukust, mitte sotsiaalset hoiakut. Ehk oleks vaja läbi vaadata seadusandluse need pügalad, mis piiravad ettevõtete juhte oma endiste töötajate aktiivsema toetamise.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)