Tulemas aasta 2008! Ei tea, kas tasubki tervitada?

HEIMAR LENK,      19. detsember 2007


Tõepoolest, kas ongi mõtet uut aastat seekord nõnda rõõmsalt vastu võtta kui tavaliselt? Midagi head pole ju oodata. Ennustused on kõige hullemad mis olla saavad. Ainult sõda pole oraaklid lubanud, ülejäänud pahandusi aga kõiki.

Küttearved hüppavad esimeste külmadega lakke, juustule ja piimale pidavat oma viiskümmend krooni otsa pandama, viinapudeli hind minevat paarikümne krooni võrra kallimaks, korteriüür kasvab taevasse, soodusravimite hulka kärbitakse. Lisaks tuleb veel hulk hirmsaid seadusi.

Perekonnaseadus lubab lahutuse korral naise lastega päris paljaks teha ja pärimisseadus ähvardab ema-isa varanduse nelja tuule poole lendu lasta.

Kui need kaks puudutavad vaid lõhkiläinud perekondi ja vanemad kaotanud lapsi, siis uued prügieeskirjad võivad meist igaühele tüli majja tuua.

Inimesed tehakse prügifirma orjadeks. Pangaorjad, kes sunniviisiliselt peavad oma palga ja pensioni läbi välismaiste kommertspankade laskma ning selle eest veel teenustasu maksma, juba oleme. Nüüd siis hakkame ka võõramaistele prahifirmadele kasumit teenima – pudeleid, kaltse, paberit või toidujäätmeid eraldi kastidesse koguma. Kas keegi alandab meil selle eest eest prügiveo hinda? Ei, ärge unistage! Pigem võime karta uusi ja kõvemaid hinnatariife.

Päris kõhedaks võtab, kas pole? Lisaks hakkab ju suurenema tööpuudus. Näiteks Kreenholmist, kunagi Euroopa suurimast, 11 000 töölisega ettevõttest on järele jäämas elu ja surma vahel vaakuv väikevabrik.

Aga mis meil siis ikkagi head on? Vastus kõlaks: oleme vabad ja elame demokraatlikus riigis, kus võim kuulub rahvale. Kuid pidage! Vaba rahvas peaks saama ju ise oma põhiseadust valida? Kas meile see võimalus anti? Euroopa Liidu reformilepet, mis möödunud nädalal Lissabonis heaks kiideti ja mis eelmine kord mitmes riigis rahvahääletusel läbi kukkus, pole Eestis üleüldse arutatud. Aga peaminister lubas raadiointervjuus selle õige pea parlamendis heaks kiita. Nii kindlasti ka läheb ja avalikkus ei saagi lõpuks aru, missugusele tähtsale dokumendile võimukoalitsioon rohelise hääletusnupuga rohelise tee tulevikku avab. Pärast Euroliidu põhiseadusleppe poolt hääletamist on Eesti iseseisvusest juba õige vähe järele jäänud.

Nõnda siis astume uude aastasse. Mis meil üle jääb?!
Soovitan siiski asju kergemini võtta ja 2008. aastat ikkagi shampanjaklaaside kõlinal tervitada.

Öeldakse ju, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Eks me siis saame kõvemaks ja sitkemaks ning võitleme oma õnne eest edasi. Seda enam, et Idamaade kuukalender lubab edukat kollase Maaroti aastat. Aga rott on visa, nutikas ja kaalutlev. Just niisugune, nagu enamik eestlasi. Eks oleme hullemaidki aegu näinud ja vastu pidanud! Tähetargad näevad tulevat aastat kui helgeid lootusi andvat, suuri muudatusi lubavat ja märkimisväärseid edusamme ennustavat. Mis siis muud, kui tuleb end kokku võtta ja uutele tegudele asuda!

Ja tehkem seda kõike naeratades. Siis naeratab ka elu meile vastu!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (57)