Uued jõujooned Hollandis

Mark Rutte paremliberaalne Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) sai nüüd küll taas enim hääli, säilitades kindlalt esikoha, mis lubab Ruttel jätkata peaministrina, kuid eelmiste valimistega võrreldes oli langus märgatav, ja seni valitsusse kuulunud sotsiaaldemokraatlik Tööpartei varises peaaegu täiesti kokku. See oli selgelt hinnang valitsuse poolt aetud kärpepoliitikale.

Geert Wildersi populistlik Vabaduspartei tõusis küll teiseks, kuid erakonna häältesaak jäi oodatust palju tagasihoidlikumaks. Wildersi partei jäi VVD-st nii kaugele, et ei ohustanud kuidagi selle esikohta.

Paradoksaalsel kombel oli see osaliselt tingitud kindlasti just sellest, et küsitlused ennustasid väga tihedat rebimist. Valimisaktiivsus tuli tavapärasest kõrgem ja paljud valijad, kes ei tahtnud näha Wildersi võitu, kaldusid viimasel hetkel VVD taha.

Rutte jätkab küll peaministrina, kuid tegelikult olid need valimised tema valitsuse jaoks lüüasaamine ja näitasid, et rahvas ootab mingit muutust. Parlamenti pääses kaks päris uut erakonda ning eelmiste valimistega võrreldes tõusid pea kõik seal esindatud opositsioonilised jõud.

Suurima tõusu tegid läbi vasakrohelised. Lävepakuküsitlused näitasid, et selle taga olid naised, noored, kõrgharidusega inimesed. Vabaduspartei valijate hulgas oli seevastu kõige suurem keskealiste ning madalama haridusega inimeste osakaal. Wildersi parteist suurema tõusu tegid läbi ka konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Apell ja vasakliberaalne Demokraadid 66, mis lähevad nüüd tõenäoliselt valitsusse.

Parlamenti pääsenud kaks uut erakonda esindavad poliitilise välja erinevaid servi. Kolm kohta sai DENK, mille asutasid kaks Tööparteist lahkunud türklast, kes võitlevad sisserändajate õiguste, tolerantse ja solidaarse ühiskonna eest. Kaks kohta läks aga otsedemokraatia tähtsust rõhutavale Demokraatiafoorumile, mis pooldab rahvahääletust Euroopa Liidust lahkumiseks, immigratsiooni piiramist ja piirikontrolli taastamist.

Jaga |