Tormilised arengud Uus-Meremaal

Rahvuspartei on juhtinud riiki alates 2008. aastast vähemusvalitsusega, mida toetasid parlamendis kolm väikest erakonda. Paremtsentristidele kolmel varasemal korral valimistel võidu toonud John Key teatas eelmise aasta detsembris ootamatult, et astub peaministri kohalt tagasi ja lahkub üldse poliitikast, sest tahab pühendada rohkem aega oma perekonnale. Tema koha võttis siis üle senine asepeaminister Bill English.

2008. aastal võimult tõugatud Tööpartei ei suutnud populaarse peaministri lahkumist enda kasuks pöörata. Kui erakonna reiting langes juulis madalamale tulemusest, mis saadi kolme aasta eest, mil seda toetas 25,1% valijatest, siis otsustas opositsioonijuht Andrew Little ootamatult tagasi astuda. Valimiskampaania juba käis, kui mees tundis, et tema juhtimisel kukuks erakond valimistel läbi.

Tööpartei uueks juhiks sai 37-aastane Jacinda Ardern, progressiivsete vaadetega karismaatiline ja tark naine, kes valiti esmakordselt parlamenti 2008. aastal. Tema juhtimisel saadi valijatelt 35,8% häältest ja parlamendis 45 kohta 120-st. 58 kohta saanud Rahvusparteist jäädi maha küll enam kui 10%, ent lõpuspurt oli siiski muljetavaldav.

Tööpartei oli nüüd ainuke erakond, mille kohtade arv parlamendis kasvas (eelmise korraga võrreldes saadi juurde 13 kohta). Sellest parem tulemus oli neil viimati 2005. aastal.

Erakonna uue juhi isiklikule populaarsusele lisaks aitas Tööpartei tõusule kõvasti kaasa roheliste kokkuvarisemine. Kui roheliste üks juhtidest Metiria Turei tunnistas, et esitas 1990-ndate alguses vanematoetuse saamisel valeandmeid ja tegi 1993. aastal fiktiivse sissekirjutuse, et saaks hääletada ühe oma sõbra poolt, siis mõjus see erakonna reitingule laastavalt. Turei astus augustis tagasi ning teatas, et lahkub poliitikast, kuid rohelised kaotasid nüüd sellele vaatamata parlamendis pooled kohtadest. Neile jäi neid ainult seitse.

Rahvuspartei kaotas eelmise korraga võrreldes kaks kohta ja kaks kohta kaotas ka rahvuspopulistlik erakond Uus-Meremaa Ennekõike, mis tuli üheksa kohaga kolmandaks. Kui varem toetus valitsus ka kolmele väikeparteile, siis neist jäi ühe kohaga parlamenti ainult paremliberaalne ACT. Teised kaks langesid välja. Kaalukeele rolli täidavad nüüd rahvuspopulistid, kes on osalenud varem nii Rahvuspartei kui ka Tööpartei juhitud valitsustes.

Valimispäeva õhtul kuulutas English õigustatult Rahvuspartei võitu, kuid Ardern ei välistanud samas võimalust, et valitsuse moodustab lõpuks hoopis tema. Kõik sõltub sellest, mida otsustavad rahvuspopulistid, kelle juht Winston Peters oli aastatel 2005–2008 välisminister Tööpartei valitsuses ja kaldus toetama seda ka opositsioonis. Koos roheliste ja rahvuspopulistidega oleks nüüd Tööparteil parlamendis napp enamus – 61 kohta 120-st. Peters on öelnud, et neil otsustamisega kiiret ei ole, oodatakse parimat pakkumist.

KESKNÄDAL

[fotoallkiri]

JACINDA ARDERN. Uus-Meremaa Tööpartei uus juht võib saada peaministriks, kui parlamendis kaalukeele rolli sattunud rahvuspopulistid seda toetavad.

Jaga |