Nihu läinud eelarvepoliitika. Vastulause Martin Paule. (PM 25.05.2009)

Nimetades viimast “sadistlikuks sorkimiseks”, näib autor minetavat igasuguse taktitunde. Kohatud on ka tema väljendid intiimelu ja lasteteo pealesundimise või sigimissurve kohta. Eriti õõvastav on lugeda sõnu “piiratud emast, kellel on haiglane kinnisidee hüpitada põlvel lapselapsi”. Sõnakasutus oleks nagu suuresti nihu ja valimatud väljendid muudavad loo tonaalsuse kummastavaks.

Ometi on ju teada, et just praegusele, enamjaolt küll kiidusõnu teeninud emapalgale heidetakse teisalt ette nimelt “sigimissurvelist” suunitlust: nimetatud meede soodustab üksnes laste ilmaletoomist, jättes peamise – laste üleskasvatamise – tahaplaanile.

Kuid just mainitud peaülesandele võimaldab rohkem rõhku panna Pau teenimatu ründe osaliseks saanud vaatenurk. Arusaamatust näib tekitavat keelend ehk täiesti ebaõnnestunult sõnastatud nimetus “lastetusmaks”. See vajab küll ümbersõnastamist, olgu või näiteks iibemaksuks, kuna sisuliselt õigem “rahvusliku jätkusuutlikkuse toetusmaks” oleks liiga kohmakas. Nuputagem, leidmaks tabavam lühimääratlus, sest asi ise väärib toetust ja võimalikult kiiret teostust.

Valitsusliit tõstab makse, suurendamaks laekumisi riigieelarvesse. Kuid seda tehakse just tarbimismaksude tõstmisega, mis tähendab Eesti oludes maksukoormuse tõusu raskuse panemist enamusele, vaestele ja vaesusriski all elavatele peredele.

Eelarvekärbete tegemise uimas valitsuskoalitsioon jätkab aga Reformierakonna valimislubadustega maksta emapalka maksimummääras 30 000 krooni kuus, mille saajaid on vaid 900; kokku tuleb 17 tuhande vanemahüvitise saaja keskmiseks määraks 10 045 krooni kuus. Keskerakonna ettepanek kehtestada uueks vanemahüvitise laeks 15 000 krooni kuus oleks võimaldanud selle ümbersuunatud rahaga anda koolitoitu 120 tuhandele põhikooliõpilasele. Seega 900 lahe oleskelu või 120 000 võimalus kord päevas tervislikult süüa? 1:133 vastu!

VLADIMIR KOSLOV, Tehnikaülikooli emeriitprofessor

Jaga |