Altkäemaks Reformierakonna moodi

Neglasonile heidetakse ette, et samal ajal, kui ta töötab OÜ-s Corrigo töövõimet hindava arstina, hääletas ta läinud oktoobris volikogu istungil selle poolt, et anda Corrigole rendile Jõhvi hooldekodu hoones tühjana seisvad ruumid. Samuti pannakse Neglasonile süüks, et ta on väljendanud poolehoidu selle tervisekeskuse rajamisele, mida veab Corrigo. Kapo tõlgendab palka, mida Neglason on Corrigos töötades saanud, altkäemaksuna.

Neglason ise tunnistab küll volikogus hääletamisel oma firma eelistamist, kuid möönab, et ta oleks pidanud volikogus endaga seotud firma kasuks otsuse langetamisest taandama. Samuti põhjendab ta hääletamist teadmatusega, mis on muidugi mitmekordse volikogujuhi puhul pisut lapsik jutt.

Volikogu esimehele suures ulatuses altkäemaksu andmises kahtlustatava osaühingu Corrigo juhatuse liikme Tiiu Sepa sõnul oli tegu töötasuga.

Samal ajal, kui Reformierakonna ladvik tuleb valimiste eel välja korruptsioonitõrje programmiga pealinnas, ajavad kohapealsed oravaparteilased omi korruptiivseid asju.

12. jaanuaril kirjutas Greete Palmiste ERR-i portaalis, kuidas Riigikontroll uurib juba kümmekond aastat korruptsioonivastase seaduse täitmist kohalikes omavalitsustes. Mulluse ja paar aastat varem tehtud uuringu vahele jäänud ajal pole olukord kuigipalju paranenud.

„Sel aastal (2017 – Toim.) lõppenud audit näitas, et kahes kolmandikus meie poolt [kontrollimiseks] valitud kohalikest omavalitsustest oli rikutud korruptsioonivastast seadust. Ma ei näe, et [olukord] oleks paremaks läinud," tõdes Riigikontrolli peakontrolör Airi Mikli läinud sügisel ETV saates „Suud puhtaks“.

Selleks, et kohalikud omavalitsused oleks puhtamad, on välja mõeldud korruptsioonivastane strateegia. Üks eesmärk strateegias on sisekontrollisüsteemi arendamine, mis kuulub Rahandusministeeriumi vastutusalasse. Juba viiendat aastat pusitakse selle kallal, et oleks üks terviklik veebirakendus, kus samal ajal võiks näha avaliku raha kasutamist ning selle kasutajate seoseid nii ettevõtete kui ka isiklike huvidega.

Olnuks see süsteem olemas, nagu oli plaanis esialgu – 2015. aastal –, tulnuks Neglasonil teha vaid paar klikki, et näha, kas tema hääletuses osalemine tuleks ehk volikogus arutlusele võtta. Või kõige loogilisemalt: kas tal tuleks hääletamata jätta?

Igatahes külastas Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon eelmisel nädalal valdade sisekontrolli asjus esimesena Tallinna külje all asuvat Viimsi valda. Seda juhib ei keegi muu kui Reformierakonna auesimees Siim Kallas. Ning sisekontroll pidavat seal tööle hakkama.

Jaga |