Nädal Toompeal

RAMON LOIK,      25. veebruar 2004


Valitsuse halduspoliitika "koosmeele" asemel lahkmeel

Esmaspäev, 16. veebruar
Õiguskantsler Allar Jõks pidi vastama Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani esitatud arupärimisele välismaalaste seaduse kooskõla kohta põhiseadusega, mis puudutab endistele välisriigi sõjaväepensionäridele ning nende pereliikmetele alalise elamisloa andmise korda.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul täiendati töönädala päevakorda riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõuga.

Teisipäev, 17. veebruar
Ülekaalukate poolthäältega võeti vastu Keskfraktsiooni esitatud riigieelarve kontrollkomisjoni moodustamise otsus. Komisjoni eesmärk on koostöös riigikontrolliga tagada kontroll valitsuse tegevuse üle riigieelarve täitmise ja riigi vara ning riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas. Erikomisjoni juhiks sai endine rahandusminister Harri Õunapuu. Otsuse vastu ei hääletanud mitte keegi. Teiste hulgas nimetati Eesti Panga Nõukogu liikmeks ka Liina Tõnisson.
Riigikogu liikmed moodustasid ühenduse "Inimõiguste kaitseks Tshetsheenias".

Kolmapäev, 18. veebruar
Kultuuriminister Urmas Paet vastas infotunnis rahvasaadikute küsimustele spordi rahastamise, laulupeoliste toetamise, Mark Soosaare küsimusele kultuurivaldkondade maksustamise ja Eldar Efendijevi küsimusele Eesti linnuste saatuse kohta. Justiitsminister Vaher vastas korruptsiooniga võitlemise, Toomas Alatalu küsimusele süü- ja väärtegude avalikustamise ning isamaaliitlase Andres Herkeli küsimusele "Vali kord!" kohta. Rahvastikuminister Rummo kostis pärimistele paljulapseliste perede toetamise asjus.
Keskfraktsioon avaldas teravas toonis vastuseisu valitsuse algatatud liikluskindlustuse seadusele, mis paneb sisuliselt 95% autoomanikest kinni maksma 5% autode välismaasõidud. Miks valitsus maainimeste taskust niigi rikkaid kindlustusfirmasid nuumab?!

Neljapäev, 19. veebruar
Keskfraktsioon tegi valitsuse haldussuutmatuse kohta poliitilise avalduse, milles avaldas siirast nördimust, et vabariigi aastapäeva kui riigi kõige olulisema tähtpäeva ja Euroopa Liidu täisliikmeks saamise eel ei ole valitsus suutnud või tahtnud lahendada maavanema institutsiooni edasist saatust. Tegemist on esmakordse juhtumiga taasiseseisvumis-järgsel perioodil, kui valitsus näitab üles külma suhtumist seaduste täitmisesse, heites kahtlusevarju kogu riigi terviklikule ja stabiilsele arengule.
Möödunud aasta jooksul vabastas valitsus kohtadelt mitmed maavanemad nii nende ametiaja lõppemise kui ka Riigikokku valimise tõttu. Valitsuskoalitsioon ei ole aga kavatsenudki enne lubatava regionaalhalduse uue mudeli väljatöötamist nimetada ametist lahkunud maavanemate asemele uusi, maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest hoolitsevaid maavanemaid, venitades põletava probleemi lahendamist vaid kohusetäitjate määramisega. "Tekkinud on kahetsusväärne olukord, kus maavanemate kohusetäitjateks on määratud maavalitsuste osakonnajuhatajad, mille tõttu on nõrgestatud enamiku maavalitsuste normaalne töö," rõhutas Toomas Varek.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)