Poliitikud ei taltsuta pankureid

Pankade vastutustundetu üksteisele raha laenamise poliitika ja valeandmed võlakirjade reitingute osas suuresti olid üleilmse majanduskriisi tekke põhjus. Finantssüsteemi kokkuvarisemise vältimiseks on valitsused nüüd muutnud raamatupidamisreegleid, lubades pankadel hoida bilansis nominaalväärtusega edasi võlakirju, mis endise „market to market" hinnangu järgi oleks väärtusetud. Keskpangad on kommertspankadelt kokku ostnud nn radioaktiivsed varad (näiteks Euroopa Keskpank 900 miljardi euro eest), pakkudes asemele peaaegu piiramatus ulatuses rekordiliselt madala intressiga
krediiti.

Kõik see võimaldab pankadel näidata oma bilansse puhastena (mida need tegelikult ei ole) ja tulla juba välja suurte kasuminäitudega. Ning jätkata pankuritele boonuste maksmist.

Eurotsooni kommertspankade aruandeid jälgides nende kasumiosa riikide SKP-s nagu polekski kriisi kestel langenud.  Eriti ilmekas on Suurbritannia näide, kus pangatulude osa SKP-s on varasemalt 3 protsendilt juba tõusnud 6 protsendini (eurotsooni keskmine 2%). Sellelt hiigelkasumilt ei pea nad maksma riigile tulumaksu, sest seaduse kohaselt saavad nad kasumi mitme aasta jooksul tasaarveldada kriisi tekkimise hetke kahjumiga. Ning seda kõike olukorras, kus Suurbritannia eelarvedefitsiit oli möödunud aastal 12% ning jätkub sotsiaalkulutuste ja avalike teenuste kärpimine.

Kokkuvõttes: pankade päästepaketi-poliitika on tõsiselt vigane! Euroopa riikide valitsused on andnud Euroopas pankadele päästeaktsiooni käigus kokku üle 3 triljoni euro ulatuses krediite ja riiklikke tagatisi, samas seadmata mingeid varasemast karmimaid mängureegleid. Seda kasutades hakkavadki pankurid maksumaksjalt saadud raha arvel jälle boonuseid välja maksma, samas seades suuri piiranguid laenude jõudmisele investeeringuteks reaalmajandusse ja töökohtadesse.

ETUC CRISIS PAPER 2010/2 järgi refereerinud K. K. (nimi toimetusel teada)

Jaga |