Psühhoterror

Jüri O .- M. Ennet,      13. september 2006


Psühhiaatriahaigla on nagu ühiskonna peegelpilt, väike mudel tema probleemidest, eriti hingevalust. Ja ega need probleemid haiglaseinte vahele ära mahugi.

Juba Juhan Luiga, möödunud sajandi alguse psühhiaater ja aktiivne ühiskonnategelane, ütles:„Meie oleme harjunud ainult neid vaimuhaigeteks pidama, keda hullumajades kinni peetakse, kaugelt suurem osa elab väljas, tervete keskel."

Stress Stenbocki majast

Seewaldi haigemaja ehitati baltisakslaste poolt ning sakste raviks, mõni hoolsam saksameelne kumerselg võeti ka ravile (haigla alustas 1903). Algul olid haiguslood saksakeelsed, aastakümme hiljem juba vene keeles. Praegu on selle haigla nimetus eesti rahva keelne – Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik – ja haiguslood kirjutatakse riigikeeles. Keeleküsimuses oleme tervishoius veidi edumeelsemad kui targad riigijuhid ja peaminister üla-linnas ehk Toompeal. Neil lehvib rahvaga vesteldes, euro- ja eestimeelse jutu taustaks kinnisvaraärimehe ja rootsi sõdalase Stenbocki majalipp.
Minu poliitilises ajukäärus tekitab see stressi. Ja mitte ainult minul. Oleks minu tegemine, siis tegeleksin kindlasti selle sümboliga. Valitsus on nagu sundüürnik omas kodus. Aeg on selg sirgu ajada!
Riigiasutustes on töökeeleks veel eesti keel. Rahvastikuminister ehk integratsioonimeister lubas siin seadusandlikke meetmeid rakendada.
Iive on meil veidi suurenenud ja laste nimed on vähemal osal läänelikud, suuremal hulgal idamaised ja üksikuid on ka meie esivanemate nimevakast. See teeb nukraks, kurvameelseks. Noored ning noorem keskiga õpib ja töötab korter-kapitali, auto-kapitali, laen-kapitali, raha-kapitali jms mammona nimel sellise tuhinaga, et eluskapital Tite jääbki „tootmata". Ja kui siis ükskord jääbki aega, on naisterahvail anti-tite-pillide tõttu tsüklid sassis ja närvid
krussis ning meestel potents madal nagu kohalik õhurõhk ja seemnesalv stressi, ületöötamise ja liikumisvaeguse tõttu suuresti tühi.
Eesti rahva tervise edendamise olulised reservid on: a) liikumis- (kehalise) aktiivsuse suurendamine; b) A.N.T.S.-u (Alkoholism, Narkomaania, Toksikomaania, Suitsetamine) vähendamine; c) stressi, läbipõlemise, depressioonide vähendamine; d) vägivaldse käitumise – sh psühhoterrorismi – mõjutamine nii seadusandlikult kui ka ühiskondliku arvamuse kujundamise kaudu, rahvamajakate eeskuju kaudu.

Stressi, läbipõlemise, depressioonide vähendamise koodsõnadeks oleks "suhtlemisoskus" ja "suhtlemisjulgus". Juba koolis õpitükke andes tuleb noormehi ja neide julgustada, et inimene julgeks kätt tõsta ja teatada, et ta ei saa aru või on asi vastupidi. Sõbralik-asjalik on siis suhtlemine ka hiljem eluteatri laval. Mida demokraatlikum riik, seda tähtsam ongi normaalne ja loov kommunikatsioon. Ideede ja mõtete vaheline „duell" ei muutu siis kunagi n.ö. plebeilikuks (kui reinlangilikult väljenduda), ei muutu luululiseks logorröa´ks.

Terroril on palju vendi

Enesesäilitamisel ja enesekehtestamisel nii instinktiivsel kui ka kasvatuslikul tasandil on kolm suundumust. Esiteks: koostöö, isegi kuni liitumiseni välja. See on kõige produktiivsem kõigile osapooltele. Teiseks: isolatsioon – suhtlemise maksimaalne vältimine. Kolmandaks: võitlus, ausast alatuni.

Võitluse näideteks on koolivägivald, pereterror, terror nii vanglas kui ka väljaspool seda, ühiskonda lõhestav meedia, poliitterror. Viimane on neist kõige rafineeritum.

Poliitterrorism viitab lepitamatutele vastuoludele ja poliitterroristid peavad vastaspoolt surmavaenlaseks – algul ideoloogilisel tasandil, hiljem mujalgi.
Eraisikute agressiivsust-vägivaldsust saab mõjutada, ühiselt saame seda mõjutada ka ühiskonnas. Esmaseks on koostöö Eesti rahva huvides. Uku Masing ütles, et uus kvaliteet, uue tasandi süntees tuleb kõige efektiivsemalt (religioosse) ekstaasi seisundis. Meie kontekstis – erakondade loovas koostöös rahva huvides. Võistlus ja aus ideoloogiline võitlus on edasiviiv.
Enesehinnangut tõstab ka võitluspartneri väärikas hindamine. NäiteksNapoleon ei alahinnanud vastast mitte kunagi, vastupidi – ta kiitis ja võttis teda väga tõsiselt. Tugeva vastasega võitluseks valmistud ju paremini ette ning võitki on magusam.
Riigil on pühadused: lipp, vapp, hümn ja President. Nende terroriseerimine on ühiskonnavastane ja vastavalt seadusele karistatav. Presidendi ihuline kaitse on julgestusteenistuse pädevuses. Eesti presidendi kui riigi sümboli vaimne ja ideoloogiline kaitse olgu KaPo pädevuses. Iga rünnak (ka psühhoterror) Vabariigi Presidendi vastu on rünnak Eesti Vabariigi vastu.
Rahvas on tark ja saab demokraatlikus ühiselamises järjest targemaks. Valis Riigikogu, järelikult usaldab selle liikmete valikuid. Usaldab ka valijamehi/-naisi, ning nemadki teevad õige valiku.
Austagem olnud, olevat ja tulevast Presidenti! Austagem Eesti lippu, vappi, hümni, Eestimaa rahvast!
Austagem esivanemaid, isa ja ema, austagem hallpead! Siis läheb ka meie ühiskonna enamus vägivallatuse ja koostöö radadele.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)