![]() Pentus-Rosimannuse suur skandaal28. jaanuar 2015Soome välisminister Erkki Tuomioja kommenteeris 14. jaanuaril Soome rootsikeelse ajalehe Hufvudstadsbladet artiklis Eesti, Leedu, Taani ja Suurbritannia välisministri üleskutset Euroopa Liidule, milles nõuti ühenduselt tegutsemist Vene propaganda vastu. Ajaleht vahendas Tuomioja sõnu, mille kohaselt on asi seotud Balti riikide natsionalistliku poliitikaga ja soovimatusega edastada uudiseid ka vene keeles. Välisministeerium kutsus Tuomioja kommentaari pärast välja Soome suursaadiku Kirsti Narineni. Kõik neli parlamendierakonda taunisid Pentus-Rosimannuse käitumist ja pidasid seda üle piiri minekuks.
Mikser (SDE): Soomlaste avalik nuhtlemine Pentus-Rosimannuse poolt oli viga Välisminister Keit Pentus-Rosimannus reageeris Soome välisministri väljaütlemistele üle, püüdes välispoliitikat teadlikult ekspluateerida valimiskampaanias, arvas kaitseminister Sven Mikser (SDE). „Välisminister Pentus-Rosimannuse ülereageerimine Tuomioja ebaõnnestunud ütlustele kõneleb ühelt poolt välispoliitilisest kogenematusest, teiselt poolt on ilmselt tegu välispoliitika teadliku ekspluateerimisega valimiskampaanias,“ märkis Mikser Postimehe vahendusel 16. jaanuaril. Tema sõnul on Eesti ja Soome suhted olnud aastakümneid erakordselt lähedased ning igaühele on selge, et välisministeeriumil on ka põhjendatud pahameele väljendamiseks mitmeid muid võimalusi peale suursaadiku tseremoniaalse „vaibalekutsumise“. „Eesti, Leedu, Taani ja Suurbritannia initsiatiiv Vene agressiivse propagandarünnaku ohjeldamiseks on kiiduväärne, aga ma olen veendunud, et soomlaste pardale saamiseks on kaugelt paremaid moodusi kui põhjanaabrite avalik nuhtlemine meie verivärske ministri poolt,“ ütles Mikser.
Paet (RE): Peame sõprust Soomega hoidma! Endine Eesti välisminister ja praegune Europarlamendi saadik Urmas Paet kommenteeris välisminister Keit Pentus-Rosimannuse kriitikat Soome välisministri aadressil, toonitades, et Soome on Eesti lähimaid sõpru ja et sõprust peab hoidma, vahendas 16. jaanuari Postimees. „Soome on me lähemaid sõpru. Seda sõprust ja erisuhet tuleb hoida ning sellesse panustada ka siis, kui mõni väljaütlemine läheb lappama,“ ütles Paet sotsiaalvõrgustikus Twitter.
Mihkelson (IRL): Probleemid tulnuks lahendada diplomaatiliste žestideta ja meediakärata Välisminister Keit Pentus-Rosimannus reageeris Soome kolleegi eriarvamuse tõttu selgelt üle, ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, vahendab 15. jaanuari Eesti Päevaleht. "Eesti ja Soome on sedavõrd suured sõbrad ja lähedased naabrid, et kõik erimeelsused on võimalik lahendada ilma diplomaatiliste žestide või meediakärata. Välisminister Pentus-Rosimannuse pettumusest võib aru saada, kuid suursaadiku väljakutsumine pelgalt Soome välisministri eriarvamuse tõttu oli selge ülereageerimine," sõnas Mihkelson. "Eesti-Soome suhted on minu hinnangul eriti viimasel aastal muutunud oluliselt avatumaks ka näiteks meile olulistel julgeolekuteemadel, mis veel hiljuti olid täis tabusid," märkis Mihkelson, kes oli 19. jaanuaril peakõnelejaks Soome Välispoliitika Instituudi korraldatud seminaril Soome parlamendis, kus jutuks kahe sõbraliku naaberriigi välispoliitilised väljakutsed.
Eesmaa (KE): Välispoliitikas ei ole kohta valimiskampaanial Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa sõnul oli Soome suursaadiku väljakutsumine välisminister Keit Pentus-Rosimannuse poolt liialdus, mis võib kahjustada Eesti ja Soome suhteid. „Sarnaselt mitmele teisele poliitikule leian, et välisminister ei käitunud õigesti, kui tekitas seesuguse diplomaatilise intsidendi, et mitte öelda – konflikti,“ ütles Eesmaa. „Hoogsalt lähenevad valimised panevad loomulikult poliitikuid kõiki esinemisvõimalusi ära kasutama, kuid välispoliitikas ei ole kohta valimiskampaanial.“ Eesmaa arvates Eesti suhted Soomega on nii lähedased, et puudub vajadus seesugusteks avalikeks protestideks. „Soomlased on meie head sõbrad, kes kindlasti Eestile halba ei soovi. Eesti–Soome suhted on sedavõrd lähedased, et ka ministrite tasandil on võimalik võtta telefon ning arusaamatused omavahel selgeks rääkida. Just isiklik suhtlus ja läbirääkimised aitavad seesuguseid küsimusi lahendada. Suursaadiku „vaibalekutsumine“ aga kannab endas suuresti avalikkuse tähelepanu saamist, mis on ka saavutatud – nii Eestis kui ka Soomes.“
Viimati muudetud: 28.01.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |