Kesknädal küsib, laulja Sergei Mazin vastab

28. juuli 2004


Sündis 1955. aastal Tartus, nooruses sai akadeemilises sõudmises meistersportlaseks.
1972. aastal võttis osa esimesest ETV saatest "Kaks takti ette", koos temaga laulsid saates Jaak Jürisson, Silvi Vrait ja Neeme Konsa.
Pärast Riikliku Filharmoonia estraadistuudio lõpetamist 1976. aastal laulis Arved Haugi ansamblis Vana Toomas, 1976. aastal laulis koos Jaak Joalaga ansamblis Pirita.
Sergei Mazin on esinenud koos paljude nimekate Eesti lauljatega, nagu Tõnis Mägi, Boris Lehtlaan, Marju Kuut, Tarmo Pihlap, Anne Veski, Marju Länik, Voldemar Kuslap, Ahti Nurmis, Nikolai Samosvalov, Heidi Tamme, Els Himma, Anu Anton ja Mati Nuude.
Sergei Mazin esineb ka iseseisva kavaga ja tal on oma tantsutrupp.
Edukalt on ta esinenud Kesktelevisiooni saadetes, samuti Moskva Riiklikus Raadios, esindades Venemaa avarustel alati Eestit.
Sergei Mazin osaleb aktiivselt Eesti kultuurielus, tema kontserdid toimuvad üle Eesti ja ta laulab nii eesti kui vene keeles.
Eelmise aasta augustis esines Sergei Mazin Olustvere festivalil koos Jüri Homenjaga. Kohal oli oma paar tuhat kuulajat. Jüri Homenjal ei õnnestunud tookord rahvast elama panna, seevastu Sergei Mazin küttis rahva oma esinemisega nii kenasti üles, et publik ei lasknud teda tükil ajal lavalt ära.
Enne president Arnold Rüütli visiiti Kasahstani selle aasta juunis käis Eestis Kasahhi TV võttegrupp, kes tegi Mazini lauludest videoklipi. Seda näidati Kasahhi TVs meie presidendi visiidi ajal. Järgnevalt sai Mazin kutse esineda tuleval aastal Medeo staadionil läbiviidaval muusikafestivalil "Aasia hääl".
Ta on välja lasknud kaks CD-plaati vene keeles, eesti keeles on tal valminud CD-plaat "Laulud eesti keeles".
Nii nagu lauljad Heli Lääts, Silvi Vrait, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Väino Puura, Heldur Jõgioja, Rein Tuus, Rein Kotkas, Riho Rõõmus, interpreedid Peeter Saul, Rolf Uusväli ja Juhan Schütz, on ka Sergei Mazin Keskerakonna liige.

Kummale publikule olete nii-öelda oma poiss. Kas eesti- või venekeelsele?
Ma arvan, et pigem vene publikule. Kuigi … Mõni aeg tagasi esinesin väljaspool Tallinna. Tutvustati: "Meile tuli külla laulja Sergei Mazin." Vastuseks kostis: "Oo, me teame teda." Tõepoolest, minu laulud on kõlanud Raadio 2-s, Raadio Elmaris, Tallinna lähistel elavad harjumaalased on aga mind kuulnud minu sõbra ja mitmete mu laulude sõnade autori Margus Lepa juhitud Nõmme Raadiost. Ja eks mul ole ju ka nüüd valminud CD-plaat "Laulud eesti keeles".
Mul on publikut nii eestlaste kui venekeelsete kuulajate seas.

Kuidas on teie arvates vene inimesel Eestis elada?
Eesti on väike riik ja vene rahvas elab siin juba ammustest aegadest. Arvan, et nad elavad paremini kui Venemaal, kus on siiamaani suur bolševistlik mõju. Mis puutub minu suguseltsi, siis minu vanaisa oli endine valgekaardi ohvitser, kes tuli abikaasa ehk minu vanaemaga siia elama 1919. aastal. Neil sündis neli poega ja kaks tütart, kellest üks on minu ema. Ja kõik nad räägivad vabalt eesti keelt. Meie peres pole kunagi olnud mingit rahvusprobleemi.

Esinete palju Ida-Virumaal. Mida märkate?
Esinemistel Ida-Eestis näeb, et inimesed elavad seal halvemini kui teistes regioonides. Palgad on väiksemad ja tööd leida raskem. Jaanipäeva ajal esinesin Sillamäel. Kuulajaid oli ligi 3000 inimest, vastuvõtt oli väga hea. Laulsin vene keeles, ent repertuaaris olid ka eestikeelsed laulud ja needki võeti väga soojalt vastu. Sillamäel torkasid silma tühjad tootmishooned. Hea oleks, kui seal käiks jälle töö. Narvas ja Jõhvis on töö saamisega suuresti probleeme. Seetõttu kutsutakse rahapuudusest lähtuvalt artiste ka vähem esinema.

Kas olete Ida-Eesti lemmik?
Raske vastata, peale minu käivad seal teisedki artistid esinemas. Näiteks Anne Veskil on väga võluv venekeelne kava, esineb ka teisi kollektiive. Ent vastuvõtt on sealmail alati hea.

Teil on musikaalne pere. Kas kõik päevad mööduvad lausa lauldes?
Võib ka nii öelda. Minu abikaasa on Nõmme muusikakooli klaveriõpetaja. Tema on minu juhendaja ja pedagoog. Tema "kontrollib" ja kuulab üle kõiki minu loodud laulud. Küll on hea ja kindel tunne, kui su kõrval on inimene, kes oskab öelda, kuhu tuleb rooli keerata. Jah, ja meie poeg, kes on praegu 26aastane, lõpetas Nõmme muusikakooli klaveri erialal, poisikesena on ta laulnud laulukooris. Tema muusikaga ei tegele, ent oskab seda mõista ning hinnata.

Milline on vene muusiku elu?
Ega see kuigi kerge ole. Ent kes ütleb, et elu peab üldse kerge olema. Kõik, mis ma teen, teen iseseisvalt. Estraadimuusika on zhanr, mille populaarsust saaks võrrelda jalgpalliga. Praegu on venelastel vaid folkloorikollektiivid ja koorid.
Isetegevuslikud artistid esinevad tavaliselt tasuta, ent nõudmised nendele on sama kõrged kui teistelegi. Oodatakse kõrget professionaalsust. Estraadiartist peab alati olema tippvormis.
Mina olen kõigi oma laulude mänedzher, lavastaja ja helirezhissöör. Õnneks on mul ka teine amet – mul on väike autoparandustöökoda. See äri võimaldab mul ellu viia oma muusikalisi projekte. Tänu sellele olen suutnud soetada muusikaliseks tegevuseks vajaliku aparatuuri, teha salvestusi ning välja anda oma plaadid.

Margus Lepa on olnud mitmete Kesknädala artiklite autor. Ta on ka teie isiklik laulusõnade autor?
Nii see on. Margus on kirjutanud sõnad väga paljudele minu lauludele. Alati, kui mul on vaja laulule eestikeelseid sõnu, pöördun ma tema poole. Nii näiteks lõi ta eestikeelse teksti laulule "Sa oled mu lõks". Tavaliselt alustan ma selle lauluga oma programmi. Ja venekeelse programmi lõpetan ma sama lauluga.

Millega tegelete praegu. Kus teid kuulda-näha saab?
Kaabeltelevisioonis, STV kanalil on mul kolm korda nädalas saade "Muusikaline kaleidoskoop", kus esinevad üksnes eesti lauljad. Minu austajad küsivad tihtilugu, miks kuuleb mind nii harva venekeelses raadios. Vastan neile, et pea iga päev kõlavad mu laulud Elmari raadios ning Nõmme Raadios.
Augustikuus aga saab mind taas kuulda-näha Olustvere muusikafestivalil.

Oi aegu ammuseid!
Kõigil meil on kogunenud mälestusi, mis üha uuesti ja uuesti meeldivalt meenuvad. Alljärgnevalt mõnest meeldejäävast kohtumisest ja kokkupuutest, mis on Sergei Mazinile eriti meelde jäänud.

Venemaa patriarh Aleksius II:
Mind on ta ristinud. Tõsi küll, mina olin siis kaheaastane poiss ja Aleksius oli siis, 1957. aastal, noor preester Tartu Jumalaema Uinumise kirikus, mis asus Magasini tänavas. Tol ajal oli kõik kiriklik täiesti põrandaalune asi. Kogu meie suguvõsa oli ristitud. Huvitaval kombel on see sündmus mulle eredalt meelde jäänud. Preester hoidis kätt ristimisvaagnast võetud pühitsetud veega minu pea kohal. Olin uhke, et sain hõbepokaalist lonksu punast ristimisveini. Tunnistan ausalt, see sündmus on jäänud minu elu üheks kaunimaks päevaks. Nii siis, kui ka praegu, mil ma seda püha talitust 47 aastat hiljem meenutan.

Georg Ots:
Filharmoonia estraadistuudio II kursusel sain ma esineda Harju tänaval asunud baar-varietee Tallinn programmis. Kord pärast minu esinemist tuli mu juurde varietee kunstiline juht ja lausus, et saalis istub oma sõpradega Georg Ots. "Hea esineja," oli ta minu kohta öelnud. Mul oli pöörane heameel seda kuulda. Esitasin tookord Aleksei Mazhukovi laulu "Kogu elu olen otsinud ma sind". Abikaasa soovitab mul selle laulu jälle oma programmi võtta.

Viktor Gurjev:
Estraadistuudios õppides viis muusikapedagoog ja konservatooriumi õppejõud Ludmilla Issakova mu kokku Viktor Gurjeviga. Too kuulas mu laulmist ja teatas, et ma peaksin ilmtingimata asuma õppima konservatooriumis. Hakkasingi käima Gurjevi juures tundides, ta valmistas mind ette konservatooriumi sisseastumiseksamiteks. Paraku jäin ma sisseastumiseksamile dokumentide esitamisega hiljaks. Kurb küll, ent ma arvan, et ooperilauljat poleks minust saanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)