Postimees pikkis autoriloosse oma arvamuse

Siiri Oviir,      10. august 2005


Postimehes ilmus 3. augustil Marika Tuusi lugu "Arsti juures võõras", mille mahukam ja täiendatud variant ilmub siinsamas lehekülgedel. Nii Tuusi kui ka Euroopa parlamendi saadikut Siiri Oviiri shokeeris aga Postimehe toimetusepoolne juurdekirjutus arvamusloosse, mille siin kursiivis ära trükime. Avaldame ka Oviiri vastulause, mille lühike variant ilmus 4. augusti Postimehe kirjarubriigis.
Kn


"Hookuspookus ja 78 haiglast oleks saanud 13. Ununema hakkavad juba hiigelsummad, mis selle projekti vahendajatele maksti! Õnneks on sellele kavale pidur pandud (Kõnealuse kava esitas aastal 2003 valitsusele heaks kiitmiseks artikli autori erakonnakaaslane, sotsiaalminister Siiri Oviir -- toim.)"



On ennekuulmatu ja äärmiselt kahetsusväärne, et ennast Eesti ajakirjanduse "lipulaevaks" pidav Postimees lisab arvamusloosse vale ja artikli sisu moonutava toimetaja poolse märkuse, nagu juhtus see eilse Marika Tuusi arvamusloo "Arsti
juures võõras" puhul.
Autori originaalteksti väänates püüab arvamustoimetaja lisandus jätta muljet, nagu oleksin mina sotsiaalministrina esitanud 2003. aastal valitsusele heaks kiitmiseks
nii-nimetatud rootslaste kavana tuntuks saanud dokumendi paljude haiglate sulgemiseks. Selline arvamus on läbinisti vale ja viitab toimetaja täielikule mälukaotusele või poliitiliselt kallutatud partisanlusele Eesti suurima päevalehe veergudel! Leian, et selline avalikkusele valetamine toimetaja poolt on ajakirjanduseetika jäme rikkumine.

Minu poolt 2003. aastal sotsiaalministrina valitsusele esitatud määruse eelnõu oli tehnilise iseloomuga, mis kehtestas patsientide ja tervishoiu stabiilsuse huvides, et suurte haiglate ning Haigekassa vahel tuleb sõlmida kolme- kuni viieaastased pikaajalised rahastamise raamlepingud. Selliste suurte haiglate hulka kuulusid näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, keskhaiglad ja teised, kes said tänu senisest pikemaajalisele finantseerimiskindlusele oma tegevust efektiivsemalt planeerima hakata.
Kõikidelt teistelt haiglatelt midagi ära ei võetud, kehtima jäi senine kord. Määrus puudutas suuri haiglaid, kuna väikehaiglad võivad aastate jooksul oma profiili muuta, näiteks korraldavad ennast ümber hooldushaiglaks. Patsiendid ja eesti tervishoid sellisest otsusest ainult võitsid.

Haiglate sulgemist-avamist uurinud niinimetatud rootslaste kavaga ei olnud tollasel määruse eelnõul mitte vähimatki seost. Avalikkuses palju kriitikat pälvinud ja endise sotsiaalminister Nestori poolt heldelt finantseeritud ning pidevas puuduses kannatavale tervishoiule kuus miljonit krooni maksma läinud rootslaste kava ma sootuks peatasin ja pälvisin selle otsuse eest heakskiidu muuhulgas ka tollase Postimehe veergudel. Olen tänaseni veendunud, et otsus rootslaste kava peatamise kohta oli õige.

Rootslaste kavale vastuoksa sätestas 2002. aastal minu kui sotsiaalministri algatusel Riigikogus vastu võetud tervishoiukorralduse seadus kohaliku haigla staatuse mõiste, tänu millele jäid tegutsema näiteks Rapla haigla ja paljud teised raviasutused. Süüdistada mind selle valguses haiglate sulgemises on labane vale ja küüniline näkkusülgamine kõigile neile, kellele raviteenus kodukoha läheduses alles jäi.

Tahaksin väga loota, et Postimehe peatoimetaja ei jäta arvamustoimetaja räpast tööstiili tähelepanuta. Kui Postimees lähtub valimiste eelsel ajal põhimõttest, et
ajalehega võib lisaks kärbestele tappa ka poliitikuid, siis eelkirjeldatud valeliku ja "kollase" stiili jätkudes võib Postimehega edaspidi ilmselt ainult kärbseid tappa.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)