Kümme aastat Eesti Keskerakonda

EDGAR SAVISAAR,      10. oktoober 2001


Eesti Keskerakond on Eesti riigi taastamise eakaaslane. Oleme kasvanud koos Eestiga, jaganud oma muresid koos Eestiga, unistanud oma tulevikust koos Eestiga. Selles mõttes oleme Eestiga oluliselt rohkem läbi põimunud kui paljud teised erakonnad. Mida oleme me saavutanud selle kümne aastaga?

Me oleme olnud teerajajad. Paljud olulised lahendused ühiskonna probleemidele oleme meie välja pakkunud mitu aastat teistest varem. Presidendi otsevalimistest ja rahvaalgatusest hakkasime meie rääkima juba 1992. aastal. Integratsioonist ja kodakondsusküsimuste lahendusest umbes samal ajal. Esimestena püstitasime prioriteedi - ennetada Eesti välisintegratsioon Eesti siseintegratsiooniga. Hoiatasime, et Eesti ühiskonna lõhestumine on meie suurim oht.
Nüüd on seda tunnustanud nii äriringkonnad, kultuuritegelased kui ka teadlased, kes kirjutavad "kahest Eestist".

Kodumaise kapitali soodustamise kohta esitasime esimese seaduseelnõu 1993. aastal. Olime vastu tühisteks osutunud "kollastele kaartidele" ja sundüürnikke tekitanud omandireformi alustele. Esimesed ulatuslikud ettepanekud pensionireformi läbiviimiseks ja eakate inimeste olukorra parandamiseks tulid samuti meilt.
Enne teisi hakkasime me rääkima suurte ja tegusate erakondade vajalikkusest Eesti poliitilisel maastikul, esitasime ettepanekud parteidele 1OOO-liikmelise alampiiri kehtestamise, erakondade riikliku rahastamise ja valimisliitudest loobumise kohta. Kogu aeg olime justkui ajast ees. Pikkamööda tulid teised järele, m?nes asjas kergemini, teistes vaevalisemalt.

2001.aasta presidendivalimistel rääkisid juba kõikide parteide presidendikandidaadid rahvale sama juttu ja püstitasid samasid küsimusi, millest Keskerakond oli rääkinud kõik need kümme aastat. Ainult et Keskerakond mitte ainult tõstatas neid vajalikke küsimusi, vaid pakkus ka lahendusi.

1992. aastal hoiatasime, et Eesti ühiskonna lõhestumine on meie suurim oht. Nüüd on seda tunnistanud nii äriringkonnad, kultuuritegelased kui ka teadlased, kes kirjutavad "kahest Eestist".

Me oleme juba pikka aega Eesti kõige suurema toetusega erakond. Kõik tahavad olla nagu meie. Kui 199O. aastate algul tahtsid kõik olla parempoolsed ja meie ainsatena seisime keskel, siis nüüd on olukord muutunud. Ühed nimetavad end parem-tsentristlikeks, teised vasak-tsentristlikeks, kolmandad maa-tsentristlikeks jne. Tänapäeval saavad paljud erakonnad aru, et väga austav on olla tsentris. Keskerakond mõistis seda juba kümme aastat tagasi.

Me oleme põlvkondi ühendav ja neid omavahel mitte vastandav partei. Me ei jaga inimesi noorteks ja edukateks ning vanadeks ja edututeks. Teiste erakondadega võrreldes on meil kõige mõjukam Pensionäride kogu, kus eakad inimesed saavad esindada oma seisukohti.
Aga meil on ka väga teovõimas Noortekogu, kes lausa paneb endast kõnelema, ja kus kasvavad peale uued tegusad mõistuse ja südamega poliitikud.

Me oleme ühishuvile rajatud erakond. Mitmed parteid absolutiseerivad eraomandit, vastandina ühisomandile, ning peavad tähtsaks erahuvi vastandina ühishuvile. Meie seda ei tee. Meie jaoks on erakond just nimelt ühiskonna huvide kandja.

Oleme ühishuvile rajatud erakond. Osa parteisid absolutiseerib eraomandit, vastandina ühisomandile, ning peab tähtsaks erahuvi vastandina ühishuvile. Mõnikord võib see viia neid niikaugele, et nad vastandavad ka oma erakonna huvid ühiskonna huvidele.
Meie seda ei tee. Meie jaoks on erakond just nimelt ühiskonna huvide kandja. Me oleme rahvapartei. Keskerakonna toetajaskond esindab väga laia sotsiaalset spektrit. 2OOO. aastal Tartu Ülikooli politoloogide poolt läbiviidud üle-eestilise avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et Keskerakonna toetajate hulgas on nii sotsiaaldemokraate, liberaale kui ka konservatiive. Kõige rohkem on sotsiaaldemokraate - 39% , arvestatavalt on ka kristlikke-demokraate - 23% ja "roheliste" tõekspidamistega inimesi - 16%. Keskerakond on rikas oma maailmavaatelise mitmekesisuse poolest, mida ta aga suudab sobitada ühistesse raamidesse. Meid ühendavaks ideeks on jõuka ning laialdase keskklassi kujundamine Eestis.

Kümnes aastapäev, mis meie tingimustes on ju esimene juubel, on ühe erakonna jaoks kindlasti väärtus omaette. Seda enam, et eelseisev aastakümme toob selguse Eesti poliitilisele maastikule ja erakondi jääb vähemaks.

Küsitluses, mida ma juhtkirjas meenutasin, tunti huvi ka selle vastu, mida arvavad valijad ühe või teise erakonna kestmisest kümne aasta pärast.

Kes peab vastu järgmise kümnendi?

Millised olemasolevatest erakondadest on alles aastal 2010 ? Pessimismi vastustes erakondade tuleviku suhtes oli palju. Aga õnneks ei laienenud see Keskerakonnale. Uuringutulemuste põhjal jaotasid teadlased parteid nelja rühma:
1) erakonnad, mille tuleviku suhtes on optimistlikult meelestatud 40-50% vastanutest. Nende hulka mahub kolm parteid - Keskerakond, Reformierakond ja Isamaaliit;
2) erakonnad, mille kohta arvas 25% vastanutest, et see partei on olemas ka 2010. aastal - sellesse rühma kuulusid vaid Mõõdukad;
3) erakonnad, mille edasikestmisesse uskus 10-20% küsitletutest - need olid Rahvaliit, Koonderakond, Põllumeeste Kogu,Vene erakond Eestis ja Ühendatud Rahvapartei.
4) Kõigi ülejäänud erakondade edasikestmisesse kümne aasta pärast uskus vähem kui 10% küsitlusele vastanutest.

Mõni jääb kindlalt alles

Kümnest prognoositud aastast on esimene möödas. Arvan, et kui selline küsitlus korraldataks täna, oleks pilt juba mõnevõrra muutunud. Pessimismi Kolmikliidu räsitud parteide ja nendega seotud vene erakonnakeste edasikestmise suhtes paistaks täna juba kindlasti rohkem välja. Optimismi Keskerakonna ja Rahvaliidu kui opositsiooniliste jõudude tuleviku suhtes oleks aga enam.
Me usume, et eelseisev aastakümme toob rohkem selgust Eesti poliitilisele maastikule. Mõned jäävad kestma, teised on sunnitud kellegagi liituma või on sunnitud pillid kotti panema. Keskerakonda on avalikkus pikka aega kõige rohkem soosinud partei. Ühelegi poliitilisele jõule pole rahva toetus nii kaua sedavõrd kõrgel püsinud. Ainsana küünib meile lähedale Reformierakond, kes 1995.-1997.aastal nautis samuti küllalt kaua kõrgeid reitinguid. Mõnda aega tundus, et see partei ongi õnnesärgis sündinud. Nüüd näib, et nende sinilind on siiski ära lennanud.

Tunnustada tuleb Isamaaliitu

Kuigi see erakond tegi läbi sügava languse1990. aastate keskel. Partei sisehierarhia lagunes ja paljude arvates polnud sellel erakonnal enam tulevikku. Sellest hoolimata suutis Isamaaliit 1999.aastal uuesti jalule tõusta, mis kindlasti ei olnud kerge.
Märkimisväärne on olnud ka Rahvaliidu saavutus - kolme kireva seltskonna suhteliselt rahumeelne ühendamine.
Hinnata tuleb ka Kristlikku Rahvaparteid, kes eelmistel valimistel jõudis künnisele õige lähedale ja omab teatud potentsiaali seda ületada.
Mõõdukaid tuleb hinnata nende osavuse pärast õigel ajal ülikonda vahetada. Eesti Demokraatlikku Parteid peab kiitma kui kõige osavamat poliitilist müügimeest erakondade hulgas. Ühe häälega Tallinna Linnavolikogus suutsid nad saavutada enneolematult soodsad positsioonid ja kullati Jüri Mõisa ning kolmikliidu poolt lausa üle.
Selline on hetkeseis praegu. Eks lähiaastad näitavad, kellel valija eelistus edaspidi kuulub.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)