Euro ootel

Oh euro, euro, tule appi nüüd sa!

Sind ootab ja igatseb meie väikene maa!

See maa, kus kõigil pole kuldne see elu,

sest paljudes peredes on pisaraid, valu.

Kuid Toompea sakstel on elu nii vahva,

sest nad selleat ei mõtle, kui vaene on rahvas.

Ka Ansipi valitsus võttis kiired tuurid,

nii enne valimisi anti lubadusi suuri.

On istungisaal täis tukkuvaid päid,

kel palganumber nii madal veel näib.

Et numbreid tõsta, siis tõsteti kisa,

ja ennäe imet! saidki tuhanded lisaks.

Meie väike Eesti on töötuid täis,

kel senti pole taskus, elu trööstitu näib.

Kuigi eestlane olla on uhke ja hea,

ent sööma ju ometi midagi peab.

Ka pensionär pensioni tõusule lootis,

valitsuselt abi ja toetust ootes.

Sellele valitsus sõdis vastu kõigest jõust,

ja nüüd Mardil on plaan võtta .seegi. peost.

Maksumaksja mõtleb ja näeb ka seda,

et kord me riigis on üpriski mäda.

Kuid saksad lolle lohutavad nii,

et küll ükskord möödub see majanduskriis.

Kui jälgida elu, siis aru saab nii,

et põhja lasti ruttu kättevõidetud riik.

Nüüd kel tükk pirukat peos, sel elada soe,

ning vaese mure neil hinge ei poe.

Seda kõike nähes läeb nukraks meel,

et vaesed ekslevad rikkureil teel.

Siis tahtmatult tekib ka küsimus see:

kas sellist Eestit ikka tahtsime?

LAINE TURU, Simuna, Lääne-Virumaa

Jaga |