Noored liberaalid Vilniuses

MOONIKA BATRAKOVA,      19. mai 2004


Vabadusest üksi ei piisa, vaja on ka demokraatiat, et me saaksime oma ideid teoks teha – nii arvavad Euroopa noored liberaalid.

Leedu pealinnas Vilniuses toimus 25. aprillist 2. maini IFLRi (maailma noori liberaale ühendava organisatsiooni) seminar, millest võtsid osa 17 riigi noored. Nädala jooksul arutati ja vaieldi teemal "Inim-, sotsiaal- ja majanduslikud seadused maailmas". Seminari käigus võis saada ülevaate iga maa esindajate seisukohtadest ja sellest, kuidas olulisi teemasid puudutavate seadustega tegeldakse.
Näiteks Valgevenes ja Gruusias puudub meediavabadus – ajalehed kirjutavad, mida neile ette antakse. Eesti riigis on aga vaba meediaväljendus, keegi ei kirjuta ajakirjanikele sõna-sõnalt ette, mida nad peavad oma artiklites edasi andma.
Sõnavabadusest, Lenin-Stalinist ja immigrantidest
Harivate loengute kõrval jäi aega silmapiiri avardada – ning seda mitte ainult Vilniuses, vaid külastati ka kaugemaid paiku. Ühel sellisel väljasõidul viidi meid tagasi ajalukku – külastasime Grūto parki. See on skulptuuride park, mis kajastab nõukogude aega, näiteks sai seal tõtt vaadata Stalini ja Leniniga.
Teiseks kohaks oli linn nimega Parbade, kus käisime 1997. aastast avatud olnud immigrantide keskuses. Väljastpoolt tundus see kui vangla – seda tunnistasid kõik ekskursandid. Kuni 1. jaanuarini 2004. a on keskuses elanud juba 4537 immigranti. Kõige rohkem on olnud seal venelasi, neile järgnevad arvuliselt afgaanid, Indiast pärit inimesed jne. 16 päeva jooksul tuvastatakse kohapeal, kes asüüli vajav inimene on, ja otsustatakse, mis temaga edasi tehakse – kas saadetakse tagasi oma kodumaale või antakse võimalus jääda Leetu.

Muutumine kohtuvõimuks

Sõit Leetu ei kujutanud endast mingit lullilöömist. Toimus rida põnevaid ettevõtmisi ning arutelusid. Huvitavaks ning meeliarendavaks kujunesid simulatsioonimängud. Ühe simulatsioonimängu ülesandeks oli näiteks jäljendada kohut: selleks määrasime endi hulgast nii prokurörid, advokaadid, vandekohtunikud, hageja, kostja kui ka tunnistajad.
Näidisprobleemiks, mida tuli lahendada, oli küsimus koolides islamile viitava sümboolika – pearätid, halatid jne – kandmise lubamisest. Analoogne juhtum põhjustas Prantsusmaal hiljuti kõvasti kära, tekitas vastuseisu ja arutelusid.
Meile anti aega kohtu mängimiseks kaks tundi. Lõpplahendus ja otsuse väljakuulutamine jäid siiski tulemata, kuna vandekohtunikud jagunesid kahte leeri. Üks pool oli nõus, et koolis peaks piirama usule viitavaid esemeid, kuid teine pool oli vastu.
Tõdeda tuli, et alati ja kõiges ei suudetagi ühele meelele jõuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)