Kapo ja kolm sajandit ajalugu

Kummalisel kombel tuleb 21. sajandi Eestis veel kord ette võtta küsimus sellest, miks Kapol ei tohiks olla kohtuvõimu. Kummalisel, kuna tegelikult võiks ju arvata, et see probleem on ükskord ja igaveseks ära lahendatud – filosoof Montesquieu poolt, head 267 aastat tagasi.

Vabas ühiskonnas on kolm omavahel sõltumatut võimu – seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim on omavahel lahutatud. Uurimisasutused, prokuratuur ja politsei kuuluvad kohtuvõimu alla ning peavad olema eristatud nii valitsuse kui ka parlamendi tegemistest.

Ka täna pole salateenistustel kohtuvõimu üheski oma nime auga kandvas demokraatias ei Euroopas ega Ameerikas. Salateenistused on ülesehituslikult seotud valitsusega ehk ühe poliitilise osapoolega. Kui neile anda ka kohtuvõim, siis hakatakse paratamatult tegelema uurimistega, millel on poliitiline iseloom, muutudes nii potentsiaalseks relvaks opositsiooni vastu.

Salateenistuste olemasolu õigustab ainult ja ainult vajadus kaitsta riiki välisagentide eest, olgu need siis Eesti kodanikud või mitte. Teiste sõnadega, salateenistuste ainus funktsioon saab olla vastuluure. Salateenistused ei tohi omaenda riigi pinnal omada mingit rolli. Isegi mitte terrorismi ja ekstremismiga võitlemist.

Äärmisel juhul võib Kaitsepolitsei teha nendes juhtumites kohtuvõimuga koostööd, kuid Kapol endal ei tohiks olla näiteks mingit õigust kellegi arreteerimiseks. Eestis on olemas kaheldamatult pädev Keskkriminaalpolitsei, kelle ülesannete hulka kuulub tegelemine nii terrorismi, ekstremistide kui ka korruptsioonikuritegudega. Rääkimata üldisest politseistruktuurist, inimestest, kes iga päev põhiseaduslikku korda kaitsevad ja kuritegudega võitlevad.

Muide, ka politseiprefektuuride juures eksisteerivad majanduskuritegude talitused. Justiitsministeerium tuletas juba 2009. aastal meelde, et majanduskuritegude menetlejana on Kapo roll äärmiselt küsitav ning võib oluliselt kahjustada tema võimekust Eesti julgeoleku tagamisel. Täna on viimane aeg hoiatuste peale tegutseda. Kapo ainsaks rolliks tuleb jätta vastuluure ja riigisaladuste kaitse. See kaitseb meie riiki välisohu eest.

Põhiseadusliku korra kaitsega ning terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemisega saab suurepäraselt hakkama politsei. Euroopa demokraatia mudel ei sisalda kuskil salateenistustele kohtuvõimu andmist. Ameerika mudel ka mitte, isegi lapsed teavad, et CIA ei tohi teha operatsioone oma kodu pinnal.

Kas me tõesti tahame jätkata mudeliga autoritaarsest minevikust, mida me kahjuks liiga hästi mäletame? KGB järgi nostalgiat tundvatel isikutel soovitan oma tundeid rahustadaOkupatsioonide Muuseumis. Eesti riik tuleb aga ehitada vaba ja demokraatlikuna, kus salateenistused riigi pinnal ühtegi operatsiooni ette võtta ei saa.

Jaga |