Keskerakond suurendaks Riigikogu järelevalvet valitsuse üle

Eelnõu kohaselt tegutseks riigieelarve kontrolli komisjon edaspidi alatise komisjonina. Samuti tehakse eelnõus ettepanek ühendada neli alatist komisjoni kaheks. Siis tekiks uus maaelu- ja keskkonnakomisjon ning sise- ja välisjulgeoleku komisjon. Eelnõu tugevdab parlamentarismi üht olulisemat pädevust – teostada järelvalvet valitsuse tegevuse üle. Muudatus annaks parlamendile uuenduslikuna õiguse nn vähemushäältega moodustada uurimiskomisjon.

„Muudatus võtab võimaluse valitsuskoalitsioonil maha hääletada eelnõu, millega soovitakse moodustada uurimiskomisjon kindlat avalikku huvi pakkuva küsimuse põhjalikuks uurimiseks,” selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. „Samuti minimeerib see võimaluse, kus järelevalvefunktsiooni täitmata jättes ei funktsioneeri parlament tervikuna oma ülesannete kohaselt. Uurimiskomisjoni moodustamiseks on vaja viiendiku Riigikogu toetust.”

Eelnõu muudab ka infotundi, kus hakkaks alati osalema peaminister või teda asendav minister ning peaministri poolt määratud ministrid. Muudatuse eesmärk on tõsta peaministri vastutust valitsuskabineti poliitika eest ning tihendada tema sidet parlamendiga. Infotunni uus formaat aitaks kaasa aktuaalsete küsimuste põhjalikumale arutelule. Mida Riigikogu aktuaalseks peab, otsustab  Riigikogu ise.

Eelnõu suurendaks Riigikogu rolli ja initsiatiiviõigust ka riiklike arengukavade väljatöötamise algatamisel ning nende kinnitamisel. Sepp ütles, et üha enam on Riigikogu minetanud oma rolli täitevvõimu tasakaalustaja ja järelevalve teostajana.

„Sisuliselt toimib viimane Riigikogu nii, et valitsus kontrollib Riigikogu enamuse hääli ja Riigikogu enamus omakorda Riigikogu vähemust, hääletades maha peaaegu kõik viimase ettepanekud. Selline praktika võib küll valitsevatele poliitilistele jõududele olla mugav, kuid ei ole kehtiva põhiseaduse mõtte kohaselt see, milleks Riigikogu institutsioonina loodi.“

TOOMAS RAAG,  Keskfraktsiooni pressinõunik

Jaga |