Läbirääkijate nõrgad tulemused on maamehele kahjulikud

URMAS LAHT,      30. juuli 2003

Euroopa Liit EI

Presidendikampaania käigus rääkis Eesti tänane president muu seas ka ajaloolistest daatumitest. Nimelt uhke teadmine, et Eesti on suutnud viimase sajandi jooksul aastatel 1918-1940 ja alates 1991.a. 20. augustist olla iseseisev riik. Praegustel valikuhetkedel teevad need daatumid mind üsnagi mõtlikuks.

Mul ei ole isiklikult Euroopa Liidu vastu midagi, ainult, et kas me selliste tingimustega peame liituma, selles on küsimus.

Kes satub raskustesse?

Vene aja lõpuks suutis enamik inimesi orienteeruda, kuidas antud ühiskonnas elada. Teadsime täpselt, mitu tuttavat autoremondilukkseppa pidi olema, et auto koos püsiks või mitu müüjat peab tundma suitsuvorsti kättesaamiseks. Nüüd, kaksteist aastat hiljem, on osa meie rahvast suutnud leida võimalused, kuidas ühiskonnas toime tulla, kuid pea pool meie elanikkonnast ei ole parema lahenduseni jõudnud. Kindlasti on riigil jäänud palju tegemata, ka praegune ülioptimistlik EL suundumine jätab mulje, et tähelepanu pööratakse enam raha saamisele, kui riigi ülesehitamisele. Kui Eesti taasiseseisvumisel jäid ajaratta vahele 60-aastased ja vanemad inimesed, siis liitumisel EL-ga sõidab rong üle 50-aastaste.
Väide, et EL-s kehtivad suuremad pensionid on õige, kuid seal on ka suuremad väljaminekud. Pealegi on need riigid juba väga pikka aega tegelenud sotsiaalküsimuste lahendamisega ja seisnud oma riigi majanduse eest. Eesti pidev väliskaubanduse defitsiit näitab, et me kulutame oma raha hoopis kaupade sisseostmiseks teistest riikidest. Nii suurenebki riigis pidev rahapuudus. Järgnevalt analüüsingi ühe majandusvaldkonna tootmisarengut praegustel tingimustel Euroopa Liiduga liitumisel. Samas loodan, et meie ekspõllumajandusministri Jaanus Marrandi artikkel "Euroopa Liit on võti maaelu headeks muutusteks" 02. juuli Kesknädalas ja tema sõnavõtt Kanepis toimunud erakonna volikogus saab selgituse.

Euroopa Liidu pooldamine või oma saamatus.

Euroopa Liidu pooldaja Jaanus Marrandi kirjutab Kesknädalas: "...... talude tagastamise järgsed lootused on paljudel kustunud. Maamehe algse hoo on kustutanud poliitikute kahekeelsus ja topeltmoraal". Kahtlemata on mõte õige, kuid mida tegi minister Jaanus Marrandi ise võimul olles. Kas ta täitis erakonna platvormi ja koalitsioonileppe kohustuse võtta vastu taluseadus? Tänaseks on kõigile teda, et seadust ei ole ja põllumajandusministeerium sellega vaeva ei näinud. Eksminister kirjutab Kesknädalas: "Mina küll mäletan väga selgelt majanduspoliitilisi otsuseid alates tollide mitterakendamisest ja sellest tulenevat sisulisi eelise andmist pealemakstud Euroopa kaupadele...".
Mina aga mäletan hoopiski koalitsioonilepingu punkti, et Keskerakond ja Reformierakond kehtestavad tollid. Seegi ülesanne jäi Marrandil täitmata. Kuid praegune põllumajandusminister Tiit Tammsaar sai sellega hakkama. Veel kirjutab eksminister Kesknädalas, kuidas EL liitumise järgselt elu hakkab paranema: "Majanduspoliitika muutmise tõttu tõusevad hinnad põllumeestele 1,7 korda (aastaks 2007) ja tõstavad ka maainimeste sissetulekuid ajapikku oluliselt ilma olulise toiduainete hinnatõusuta kauplustes." See on õige, et põllumeestele hinnad tõusevad, kallinevad sisendid põllumajanduses, raua hind tõuseb 4 - 8 korda, odavamate traktorite ja autode hinnad tõusevad, kallineb kütus ja elekter. See jutt aga, et toiduaine hinnad lähiaastatel ei tõuse, ajab seadki laudas naerma. Kallineb teravili ja sellega seoses kogu elanikkonna toidulaud.

Läbirääkijate kehv tulemus.

EL läbirääkijad saavutasid Eesti jaoks keskmiselt kehvad tulemused. Põllumeeste soov oli saada üle 900 000 tonni piimakvoote. EL aga ei luba meil piima toota rohkem kui 720 000 tonni. Teraviljaga on asi veelgi tõsisem. Me soovime oma isade maa uuesti muuta viljakateks põldudeks. EL ütleb lahkelt, et me tohime maad harida palju soovime, kuid hektaritoetust saame ainult samale pinnale, kus toimub harimine täna. Ülejäänud maa aga harige ilma hektaritoetuseta. Eesti põllumehed soovisid, et toetuste maksmise baaskoefitsent oleks 2,5 t hektarilt teravilja. EL andis võimalused ainult 2,1 t, mille tulemusena jääb kogu teraviljale mõeldud toetus mitusada miljonit väiksemaks. Ja sellestki toetusest hakatakse maksma esialgu ainult veerand. Võrrelda saab ainult võrreldavat. 1998. a. kui olin valitsuse ja põllumajandustootjate vaheliste läbirääkimiste põllumeeste juht, saavutasime tolleaegse põllumajandusministri Andres Varikuga kokkuleppe, et põllumeestele eraldatava toetuse summa on 830 miljonit krooni aastas. See on jäänud kogu iseseisvusaja suurimaks eraldatud toetussummaks. 2002.a. suutis põllumajandusminister Jaanus Marrandi saavutada riigieelarvest põllumeestele eraldise ainult pisut üle 600 miljoni krooni. Oma artiklis kirjutab Marrandi, et 2 miljardit on suurem toetus kui 600 miljonit, jättes targu mainimata, et Eestil tuleb tasuda Euroopa Liidule aastamaksu üle miljardi krooni. Kui sinna lisada veel turu minimaalne reguleerimine, on ettemaalitud võit kahtlase maiguga. Kahtlemata on EI Euroopa Liiduga liitumiseks sellistel tingimustel õiglane hinnang. 14. septembri referendumil anname oma selge hinnangu läbirääkimiste tulemusele, aga kindlasti ei hinda me Euroopa Liitu ennast. Mis puutub aga maainimesse, siis küllap ta juba oskab teri sõkaldest eristada.

Euroopa Liidu läbirääkijad saavutasid Eesti jaoks keskmiselt kehvad tulemused

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)