Erakondade dialoog viib riikide koostööle

KALEV KALLO,      10. oktoober 2007


Naaberriikide poliitiliste ühenduste konstruktiivne dialoog kandub üle riikidevahelisse suhtlemisse. Seda kinnitasid ka Venemaa võimupartei Jedinaja Rossija kongressil aset leidnud kohtumised.

Koos Olga Sõtnikuga osalesime 1. oktoobril Moskvas Jedinaja Rossija VIII kongressil Gostinnõi Dvori kongressikeskuses, kohtumisel Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavroviga välisministeeriumi villas ning 2. oktoobril läbi viidud rahvusvahelisel seminaril „Parteid ja tänapäevased väljakutsed".

Suur sisepoliitiline tähendus

Kongressist võttis osa 503 delegaati, ent koos külaliste ning ministeeriumide ja oblastite esindajatega osales plenaaristungil üle 3000 inimese. Kohal viibisid 28 erakonna delegatsioonid, esindades Jedinaja Rossijaga koostööleppeid omavaid erakondi Ukrainast, Kasahstanist, Hiinast, Jaapanist, Serbiast, Azerbaidzhaanist, Kirgiisiast, Moldovast, Armeeniast, USA-st, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Leedust, Tshernogooriast, Mongooliast, Pakistanist, Indiast, Süüriast, Brasiiliast, Egiptusest, Türgist ja Bulgaariast. Nagu loetelu näitab, on Jedinaja Rossija koostööpartnereid kõigis maailmajagudes – selle erakonna mõju on tõeliselt rahvusvaheline.

Kongressil oli suur sisepoliitiline tähendus. President Vladimir Putin andis nõusoleku kandideerida Riigiduuma valimistel Jedinaja Rossija nimekirja esinumbrina, lõpetades spekulatsioonid oma edaspidise poliitilise tegevuse ümber. Võeti vastu valimiseelne programm „Putini plaan - suurriigi väärikas tulevik", kus tõdeti, et Venemaa on jõudnud uude majandusliku ja poliitilise tõusu faasi. „Me ehitame Venemaad, mis on valmis ka kõige ootamatumateks ajaloolisteks murranguteks, Venemaad, mis üksnes ei kaitse oma rahvuslikke huve, vaid võtab enesele vastutuse globaalse stabiilsuse ja kogu maailma tuleviku eest," öeldakse programmis.

Rahvusvahelisel seminaril, mida võis pigem pidada kohalesaabunud külalisparteide ümarlauaks, ütlesin, et Eesti Keskerakond peab äärmiselt tähtsaks mitmekülgseid sidemeid poliitiliste parteide, eriti naaberriikide erakondade vahel.

Ja jätkasin: „Ehkki meie riikide suhted pole tänapäeval kõige paremad, püsivad meie erakondade vahel endiselt head suhted. Loodetavasti kanduvad tulevikus head erakondadevahelised suhted üle ka vastavateks suheteks riikide vahel."

Tundub, et sõnum jõudis pärale. Jedinaja Rossija esimees Boriss Grõzlov mainis vastuvõtul tervituskõnes võimalust parandada riikidevahelisi suhteid erakondade ja kodanike omavahelise suhtlemise kaudu.

Kõrghetk – kohtumine Lavroviga

Moskva-päevade kõrghetkeks võib pidada kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kellega tema Eesti ametivend kuidagi ühist keelt ei leia. Vastuvõtul Venemaa välisministeeriumi villas õnnestus mul Lavroviga kõnelda Eesti–Vene suhetest, ning tema sõnum oli pigem positiivne kui tõrjuv.

„Kas meil suhetes USA-ga pole probleeme?" arutles Lavrov. „Väga palju on, ent me püüame neid mõlemapoolselt lahendada. Mida rohkem suhtleme Euroopa Liiduga, seda enam kerkib üles vastuolusid, ent ka neist tuleb üle saada. Kõik probleemid on lahendatavad, nendega peab vaid tegelema."

Selline oli Vene juhtpoliitiku sõnum. Lisaks käsitles ta probleemide lahendamist Läti Vabariigiga, kinnitades, et hea tahtmise korral on kõik võimalik.

Siinkohal tekitab hämmastust kergekäelisus, millega meie valitsus loobub Venemaaga kompromisside otsimisest. Selle tagajärjel olemegi jõudnud niisuguse riigi staatusesse, kelle tahtmatust suure naabriga konstruktiivset dialoogi pidada ei mõisteta.

Kongressil viibinud Leedu delegatsiooni liikmed avaldasid samuti mõningat arusaamatust meie poliitika üle suhetes Venemaaga.

Läti suutis juba tänavu juunis moodustada valitsustevahelise komisjoni, mis tegeleb ka transiidiprobleemidega. Tulemuseks on transiidikoridori Ventspils-Moskva loomine konteinerite veoks raudteel. Septembri viimasel nädalal hakkas see praktiliselt tööle - teele läks esimene rong. Transiidikoridori eduka funktsioneerimise garandiks on Venemaa suurima konteinerveofirma Transkonteiner tulek Läti turule. Ainult meie istume nurgas ja mossitame.

11. detsembril möödub kolm aastat Keskerakonna ja Jedinaja Rossija koostööleppe allakirjutamisest. Praegune poliitiline situatsioon annab sellele leppele erilise kaalu, sest oleme üheks vähestest ühendavatest sildadest kahe riigi vahel. Dialoog, mida meie erakonnad peavad, on kindlasti parandanud Eesti positsioone Venemaal. Meie lepingupartnerid on edastanud avalikkusele sõnumi Eesti erakonnast, kes otsib naaberriikide koostöövõimalusi, on loonud kuvandi vastastikku kasuliku koostöö võimalustest.

Jedinaja Rossija kongress võimaldas heita pilgu võimsa naaberriigi poliitikakööki ning tutvuda sealsete pikemas perspektiivis teostuvate ning päevapoliitiliste suundumustega. Süvenes mulje, et Venemaa on end majanduslikult ja poliitiliselt leidnud ning lähitulevik kasvatab meie naaberriigi mõju nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Kongressil kinnitati, et viimase seitsme aastaga on Venemaa majandus madalseisust üle saanud ja kasvanud 60%, käesoleva aasta kasvuks planeeritakse 8 protsenti. Majanduse kasvades kasvab jõudsalt ka turg. Sellest kasvust saavad osa meie naabrid, kes oskavad ja tahavad normaalselt suhelda ja äri ajada. Eestil Venemaale asja pole, sest meile meeldib oma naba imetleda.

Lõpetuseks: nii Venemaa majandus kui ka mõjuvõim maailmas kasvavad lähitulevikus niikuinii, ning kui Eesti ei suuda või ei taha seda mõista, siis on see ainult meie kaotus.

[esiküljefoto]
EESTI JA VENE POLIITIKUTE DIALOOG: Kalev Kallo, Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov ja Olga Sõtnik.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)