Astmelisest tulumaksust pääsemiseks kolige Lätti või Venemaale!

MALLE SALUPERE,      13. aprill 2005


Keskerakond nõuab astmelist tulumaksu – ilmusid pealkirjad nii Postimehes kui Päevalehes. Mõlema lehe lugejakommentaarid olid sotsioloogiliselt huvipakkuvad.

Paistab, et Postimeest loevad ainult ustavad reformarid, kelle arvates astmeline tulumaks on Savisaare väljamõeldis edukate inimeste karistamiseks. Päevalehe kommentaarides on siiski ka astmete pooldajaid, kuid süsteemi olemusest ei saada aru kummalgi pool.
Jutt, et kõrgepalgalised maksavad absoluutarvudes nagunii rohkem, on kahtlane. Käibemaksu ning kütuse-, alkoholi- jm aktsiise maksavad väiksemapalgalised täie sissetuleku pealt, rikkamad aga säästavad, investeerivad või kulutavad raha välismaal. Kokkuvõttes on Eestis vaeste maksukoormus protsentuaalselt palju kõrgem.
Matemaatiliselt kirjaoskamatut eestlast hirmutatakse keeruka ja kuluka astmelise tulumaksu administreerimisega. Tegelikult suudeti isegi sõjaeelses Eestis astmelist tulumaksu koguda. Algul oli astmeid üle 20, lõpuks jäädi pidama kuuele astmele kuuest protsendist kolmekümne viieni. Lastega pered said maksusoodustusi.

Enamik usub, nagu kehtiks suurepalgaliste kõrgem maksumäär kogu sissetuleku kohta. Tegelikult maksab igaüks madalamate summade eest sama palju kui seadus kõigile ette näeb. Suurem protsent läheb maha sissetulekult, mis ületab kehtestatud kõrgema protsendi piirmäära. Kui 33% kehtib näiteks alates 16 000 kroonist, aga palk on 16 009, siis ei tule maksta mitte sadu kroone rohkem, s.t maksate kolmandiku mitte kogu sissetulekult, vaid ainult üheksa krooni pealt.
20 000 kroonise palgaga tuleks 33% loovutada 4000 krooni eest, kusjuures senise 24% võrreldes oleks enammaks kõigest 360 krooni. Kui aga kuni 5000 krooniselt sissetulekult oleks tulumaks 15%, jääks ka antud näide plussi. 6000 ja vähema krooni saajate 70-protsendiline enamus võidaks aga üle kahe korra rohkem kui maasikaonude variandis.
Laste arvu arvestamine on muidugi ilus ja vajalik, aga madalapalgalised, kuid lasterikkad perekonnad sellest enamasti ei võidaks, nagu näitab ka viimane Eesti inimarengu aruanne.

Valimiste eel hurjutas Reformierakond/Kallas kõiki väikesepalgalisi viletsateks töötegijateks, töötuid laiskadeks ja kõiki, kes ei kuulu rikaste Eestisse, kommunistideks, kuna nad tahaksid edukate ülikasumeid vähendada. Kallas unustas, et madalaid palku kehtestavad tööandjad. Nii ongi täiskohaga töötajate hulgas 15% neid, kes saavad isegi miinimumpalgast väiksemat tasu.
Ajakirjanikud keelduvad uskumast, et Eesti keskmist või sellest kõrgemat palka saab kõigest viiendik palgasaajatest, aga nn "head elu" palgaga üle 20 000 krooni naudib vaid üks protsent palgasaajatest, kes samas käsutab tervelt kolmandikku rahvuslikust rikkusest ja ähvardab Eestist astmelise tulumaksu kehtestamise korral jalga lasta.
Et peale Läti euroliidus sellist kohta ei leia, tuleks neil Venemaale kolida, kus tulumaks on kõigest 13%. Soomlasele või rootslasele, kes teatud astmelt peab loovutama üle poole sissetulekust, ei tuleks niisugune mõtegi pähe, selle avalikust kuulutamisest rääkimata.
Vastavalt ametiühingute arvestusele maksab see üks protsent 11% laekuvast tulumaksust. Kuni 5000 kroonise palgaga ligikaudu 60% maksumaksjalt laekub 28%. Kui esimese grupi osakaal tulumaksu laekumises tõusekski 20 protsendini, ei küüniks see ikka nende käsutuses oleva kolmandikuni rahvuslikust kogurikkusest. Madalapalgalisel grupil on ette näidata alla 10% koguproduktist. Miks peaksid nad rohkem loovutama ühiskassasse? Tõsi, see osa on meie suurima varanduse – inimkapitali järelkasvu – allikas, aga laste väärtustamist ei peeta meie rahauskses ühiskonnas investeeringuks, vaid kulutuseks.
Ei maksa arvata, et kogu maailma rikkad inimarmastusest suuremaid makse maksavad. Nad on sellega nõus omaenda julgeoleku huvides, ja ka meil oleks aeg see selgeks saada. Kuritegevuse ennetamisse investeerimine ehk noortele inimväärsete tingimuste loomine ja kasvatustöö on kümneid kordi odavam vanglatest ja aidsiravist. Vaestelt saamata jäänud tulumaks ei uju pealegi välismaale ega börsile, vaid läheb poodi ja tuleb tagasi käibemaksu ning aktsiiside näol.

Üle 20 000 kroonise palgaga elu naudib vaid üks protsent, kes lubab astmelise tulumaksu kehtestamisel Eestist jalga lasta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)