Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti viinareklaamist priiks!

MAREK JÜRGENSON,      28. jaanuar 2015

Igal õhtul pärast kella üheksat venivad kommertskanalite reklaamipausid pikemaks. Neisse lisandub sära ja glamuuri – algab alkoholireklaami aeg. Mis siis, et sel kellaajal istub telerite ees palju lapsi ja noorukeid. Viin tahab ülistamist, viski heroiseerimist, šampus populariseerimist, siider sõbrunemist, õlu janukustutajana kiitmist. Mõni aeg tagasi ketras üks populaarne kanal James Bondi filmi vahele reklaamirulli, kus esmalt kutsuti tarbima kolme erinevat väärt viinamarki, loputama 40-kraadine kärakas alla lahja siidriga, kruvima pinget taas üles mõnusa vahuveiniga, viskama seejärel hinge alla tubli klõmaka viskit, saavutama õndsuse punnsuutäie brändiga, ning kui veel jõudu jätkub, nautima kaht erinevat õllesorti.

 

s618

Selline avalik bakhanaal käib riigis, kus iga elaniku kohta tarbitakse aastas peaaegu 12 liitrit puhast alkoholi. Riigis, kus alkoholisurmad ja -traumad on omandanud epideemia mõõtmed.

 Majandusminister Parts seisis alkotootjate huvide eest

2008. aasta novembris kehtima hakanud reklaamiseadus sätestab kaubad ja teenused, mille reklaam on keelatud. Alkohol nende hulka ei kuulu. Välistatud on vägijookide välireklaam, napsireklaami avaldamine ajakirjade esi- ja tagaküljel, reklaam laste- ja kultuuriasutustes. Ühemõttelist keeldu, nagu tubakatoodete puhul, alkoholi suhtes ette ei nähta.

Ometi on alkohol suitsetamisega võrdselt tappev pahe. Tekib küsimus: kas alkoholitootjate ja vägijooke maale toojate lobi oli seaduse vastuvõtmise hetkel tõesti nii tugev, et pani valitsuse ja Riigikogu mööndusi tegema? Kas see mõjuvõim on säilinud tänini? Leidub poliitikuid, kes oskaksid vastata, ent vaevalt nad soovivad.

2007. aastal reklaamiseaduse eelnõu kaitsnud majandusminister Juhan Parts ei pidanud alkoholireklaami täielikku keelamist põhjendatuks. Tema sõnul kahjustanuks see ettevõtluskeskkonda, sest raskendaks tunduvalt uute tulijate turule sisenemist ning annaks eelise tuntud kaubamärkidele.

IRL-i praegune peaministrikandidaat Parts seisis kindlalt alkoholikartelli huvide eest. Ta muretses pigem reklaami täieliku keelamisega kaasneva alkoholitarbimise languse ja sellest tuleneva kasumi kokkukuivamise, mitte aga rahva tervise pärast. Liberaalne suhtumine alkoholireklaamisse saigi seaduse jõu, mis on aktsepteeritud tänini.

 Keegi ei suuda alkoreklaami ohjeldada

Tegelikult rikuvad meedias esitatavad alkoholireklaamid päev päeva kõrval seadust, ent Tarbijakaitseametil, kellele on pandud järelevalve kohustus, puudub suutlikkus ja nähtavasti ka kompetents seaduserikkumisi tuvastada ning tõkestada.

Reklaamiseaduse pg 28 lg 3 sätestab, et alkoholireklaam ei tohi sisaldada otsest üleskutset alkoholi osta ega tarbida. Mida seadusandja „otsese üleskutse“ all mõtles, jääb arusaamatuks. Kõik alkoholireklaamid ju teevad seda! Reklaam ongi selleks, et inimesi õhutada mingit kaupa tarbima.

Veel on seaduse järgi taunitav alkoholireklaam, mis esitab teavet, sündmusi ja tegevust viisil, mis võib jätta mulje, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset ja seksuaalset edukust, parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks. Mõtleme vaid ühele igaõhtuselt kedratavale siidrireklaamile, kus sõprus ja ühtekuuluvus saab alguse peale alkohoolse joogi tarbimist, või siis grandioosse lavastusega esiletõusvale viskireklaamile, kus mees, kes päästab rongitäie kauneid naisi ja koguni Iirimaa kohutavate preislaste käest, saab oma kangelasteoks tiivustust just vägijoogilonksust.

Seaduse järgi ei tohiks alkoholireklaam sisaldada väidet, et alkoholil on ergutav, rahustav või vastuolude lahendamist soodustav toime. Aga just sellist sõnumit kannab juba kirjeldatud siidrireklaam või maheda naeratusega Saare viinaninad tuulikuid kõpitsemas. Või sõpruskond, kelle silmade sära saab kinnitust „Vanast Tallinnast“.

 Jalgpall elaks ka ilma õlleta

Õõvastav on ka see, kuidas õllefirmad on end haakinud jalgpalli külge, püüdes jätta muljet, nagu poleks ilma tubli õllesõõmuta võimalik olla tulihingeline vutifänn. Seaduse järgi ei tohiks selliseid reklaame näidata.

Igal õhtul istume oma mugavates elutubades telerite ees ja oleme tunnistajaks, kuidas meid kõiki kallutatakse üha suuremale alkoholitarbimisele. Selles võitluses uute viinalembide nimel ei peeta üleliigseks tuua mängu niisugused sloganid nagu „Vene tsaari lemmikviin“ või demonstreerida pepse rootslasi, kes aktsepteerivad matsirahvast üksnes seepärast, et Eestis on tõeliselt vägev õlu.

 Lühidalt – keelame alkoreklaami täiesti!

Ent aitab näidetest! Aeg on vananenud reklaamiseadus ümber teha ja asendada selle 28. paragrahvi pikk ning lohisev sõnastus lühikese konstateeringuga, et alkohoolsete, sh vähese alkoholisisaldusega jookide reklaam on Eestis keelatud.

Kuulen juba alkoholitootjate ja kommertskanalite omanike ning nende peost söövate poliitikute vastuväiteid, et ka pärast reklaami täielikku keelustamist ei kao sõltlased kusagile. Õige! Aga kindlasti jääb vähemaks neid, kes leiavad tee esimese pohmakani tänu hästikomponeeritud ja hea filmi vahele pikitud visuaalsele ajuloputusele. Tubakat, alkoholi ja narkootikume ei pea turundama reklaami kaudu.

 KESKMÕTE: IRL-i peaministrikandidaat Parts seisis alkoholikartelli huvide eest, muretsedes pigem alkoholitarbimise languse ja kasumi kokkukuivamise kui rahva tervise pärast.

MAREK JÜRGENSON, Haabersti linnaosa vanem



Viimati muudetud: 28.01.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail