Kas alama sordi väliseestlased?

PM, Kn,      19. detsember 2007


Esmaspäeval ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo intervjuus Vene agentuurile RIA Novosti, et Pronkssõduri teisaldamise järgne kriis kahe riigi suhetes on möödas, kuigi probleeme on veel. Inimestevahelised suhted on endiselt pingestunud. 17. detsembri Postimehes küsitles Priit Pullerits Kaukaasias asuva Punase Lageda ehk Krasnaja Poljana eestlaste järeltulijaid. Lõuna-Venemaal ammustest aegadest elanud eestlaste järeltulija Valter German ütles, et „tänu" tänavu kevadel ette võetud Pronksmehe ümberpaigutamisele sai temast „fashist". Ta tunnistas, et paljud teised, keda ta tunneb ja kelles voolab samuti eesti verd, ei taha enam eestlased olla. „See, mis tehti, andis siinsetele vanakestele jalaga tagumikku," leidis ta. Tagajärjeks on, et Punase Lageda ja mõne teisegi küla eesti päritolu elanikud ei taha enam eestlusest midagi kuulda. Artiklist selgub, et kaks eesti juurtega tüdrukut, kes pidid sõitma sügisest Eestisse kõrgkooli, ütlesid Pronkssõduri-sündmuste tõttu ära.

Enamik Krasnaja Poljana ja naaberküla Esto-Sadoki eestlastest, kellelt German sealse eesti seltsi tegevuse arendamiseks toetust on palunud, pole tahtnud rahakotti rohkem avada. Vestlusest ajakirjanikuga selgus, et Eesti on Kaukaasia eestlased hüljanud. German rääkis, et kui Rootsi või Kanada eestlased saavad eestluse alalhoidmiseks Eestilt rikkalikku tuge, siis Lõuna-Venemaa ja Abhaasia eestlased on kui teise sordi inimesed, kellele kukub sandikopikaid. Praegu elab nii Krasnaja Poljanas kui ka Esto-Sadokis kummaski sadakond etnilist eestlast.

Kesknädal arvab, et Eesti poliitikutel pole idaeestlastelt midagi võtta, mistõttu ei tunta meil rahvuskaaslaste vastu ka mingit huvi - erinevalt neist väliseestlastest, kelle rahalise toega on nii mõnigi erakond võimule tõusnud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (185)