Mitte ehitus, vaid õnnetus

IGOR GRÄZIN,      18. oktoober 2006


Tegelikult oli Delfil jumalaõigus, kui ta 24. aprillil 2006 minu juttu Eesti Päevalehes tähele pannes pani üles hea pealkirja "Ehitusest on hullem vaid piinarikas surm". Kirjutasin kevadel ja räägin ka praegu sellest, et nn hrushtshovkad on parema kvaliteediga kui tänased uusehitised.

Seda väidet saab kummutada ainult pime. Muide, ka Mart Pordi aegne Mustamäe seisab, vaatamata omal ajal antud vaid paarikümneaastasele planeeritud kasutusajale, tänini edasi, kuigi möönan: jamasid on. Torusid lõhkeb ja esikuid laguneb ja juhtmetes mõnikord säriseb… Aga üldiselt on okei.
Nähtava piires (s.t tillukesed köögid, läbikäidavad toad, ääretult kole ja rusuv välimus jne) on tegemist kõrgekvaliteedilise ehitusega. Tsiteerin iseennast: nõukogudeaegsete saabaste puhul oli halb uudis see, et nad olid inetud ja valmistasid kandmisel hirmsaid piinu, aga hea uudis oli see, et nad kestsid igavesti.

Ehitusturul eksisteerivad kartellikokkulepped

Kuni viimase ajani kuulsin ja nägin siit-sealt, et uute majade viimistlus on tehnoloogiliselt koomiline; et alailma vahetatakse üht materjali teisega; et täisnurk pole kunagi 90 kraadi; et uusasuka – firma või elaniku – elu koostisosaks saab pidev remont, helistamine, haldamine jne.
Teisalt, kuna mu sõprade hulgas on ehitajaid alates EÜE-aegadest, siis oli kuulda ka muud: projektdokumentatsioon on jama, sõlmed on sidumata, ehitusplatsil tuleb improviseerida; ja üleüldse: mis ma pingutan, kui iga asja pärast võidakse kiskuda kohtusse, advokaadi juurde jne.
Kuni käesoleva aasta aprillini olin seesmiselt veendunud (Tallinna linnavolikogu liige ja õiguskomisjoni esimees näeb-kuuleb paratamatult väga palju huvitavat), et ehitusturul eksisteerivad kartellikokkulepped ja et aprillist alates (dr Enno Oidermaa väitekirja kaitsmisest Akadeemias Nord, kus oponeerisid professorid R. Liias, E. Ploom ja A. Kukrus) tean seda, et need kokkulepped eksisteerivad muu hulgas ka sellepärast, et meil puudub ehitusõigus selle sõna kõige lihtsamas tähenduses.

Ümberpööratud poti põhimõte

Ma ei tea ega tahagi teada, kes kellega ja kus miskit on kokku leppinud. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise äriõiguse järgi tõendatakse turu puudumist mitte toimunud faktide, vaid tagajärgede alusel – kasutades statistikat, majandusanalüüsi ja muud sarnast. Lihtlabane hinnadünaamikate analüüs pluss juriidiliste dokumentide läbivaatamine saavad anda vaid ühe tulemuse: ehituskartell ei saa tekkimata jääda, täpselt samamoodi, nagu ei saa jääda vesi ümberpööratud poti põhja.
(Muide, huvitav oleks teada, kas on kusagil olemas kas või üks värske kunde, kes ütleks: mul oli ehituse tellimisel valikuvõimalus ja ma valisin oma hinnaklassis kõige kvaliteetsema? Palun andke endast teada! Seda läheb seadusekirjutamisel väga vaja.)

Kartell on sotsialismi vorm

Mis saab edasi? Seadus (Euroopa pluss WTO) annab kaks võimalust.
Esimene. Kartelliosalised lagundavad ennast ise tükkideks (sellelaadne protsess leiab aset praegu raudteel; ajalooline klassika – Belli lõhustamine USA-s), asetavad ennast turutingimustesse ning säilitavad oma vabaduse. (Tõrjun kohe argumendi, mille järgi me konkureerime Euroopas. See pole see. Turu piire ei määrata nii, ja ehitusturuks on Eesti.)
Teine. Kartelliosalised jäävad endistviisi alles, kuid see annab riigile õiguse nende täiendavaks regulatsiooniks. Antud juhul eriline kvaliteedikontroll, ehitusnormide kehtestamine, jooksev tehniline ja finantsinspekteerimine jmt.
Arvan, et kiire lahendus oleks teine, parem lahendus – esimene. Aga valik on vaba.
Olles absoluutselt kindel, et kvaliteedi, ilu ja demokraatia suudab tagada vaid üks majanduslik alus – vaba turg, inimeste ja firmade tõeline võistlus –, pean meie esiprobleemiks tegelemist nende kohtadega, kus turgu enam ei ole või veel ei ole.
Kartell on sotsialismi üks vorme. Seda ei avastanud mina ega isegi mitte Lenin (teoses "Imperialism kui kapitalismi kõrgeim staadium"), aga meie järeldused on vastupidised: Lenin arvas, et kui riik võtab kartellid üle, saab hakata kommunismi ehitama; mina arvan, et kartellide lahendusest jõuame vaba ja ärisõbraliku turu kaudu tarbijasõbraliku Eestini kõigis valdkondades.







Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)