Tallinna turvakeskus laieneb raskuste kiuste

Turvakeskuse arengukava aastateks 2007–2010 näeb ette laiendamise 50-kohaliseks. Korraldati riigihange turvakeskuse juurdeehitusele ehitaja leidmiseks. Hankevõistluses osales 18 pakkujat. Esialgselt planeeritud 7 miljoni kroonise ehitusmaksumuse asemel pakkus hanke võitja maksumuseks  5,7 miljonit krooni. Lähiajal algavad ehitustööd, valmimistähtaeg on tänavu oktoobris.

Poistele mõeldud 10-kohaline juurdeehitus laiendab turvakeskuse võimalusi aidata sõltuvusprobleemidega lapsi. Senise ühe korra asemel saame aastas vastu võtta talvel 10 tüdrukut ja 10 poissi ning suvel 20 poissi ja 10 tüdrukut. Talvel tulnute programm algab näiteks jaanuaris ja kestab järgmise aasta jaanuarini, suvel tulnutel aga augustist juulini. See omakorda tõhustab Tallinna Lastehaigla sõltuvusprobleemidega laste võõrutusosakonna tööd, sest palju lapsi tuleb turvakeskusesse pärast esmast, kuni kahenädalast võõrutust.

 16 aastat on kriitilisim iga

Enam kui pooled sõltuvusprobleemidega lastest, kes meie keskusest lahkuvad, jätkavad poolelijäänud kooliteed. Selles et nad enam ei libastuks, saavad neid aidata perekond, lasteaed, kool ja noorteorganisatsioonid. Suunda aitab seada ka alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise arengukava aastateks 2009–2012.

Eelmisel aastal sai meie turvakeskuses abi 84 last (44 poissi ja 40 tüdrukut).  Keskusesse suunatuist moodustavad venekeelsed lapsed 57% ja eestikeelsed 43% (2001. a. oli venekeelseid 90%).

2008. aastal oli noorimaid abivajajaid (kuni12aastasi) seitse, vanimaid  (17aastasi) 14. Suurimas grupis oli kuni 16aastasi 23.

29 last suunati turvakeskusse narkoprobleemi tõttu ja 55 alkoholi liigtarbimise pärast. Samas on mitme lapse puhul tegemist nii alkoholi kui ka uimastitega. Järjest rohkem levib segatarbimine. Kohati lisandub veel  liimi või lahustite nuusutamine, mis teeb abi eriti keerukaks.

Linnaositi jagunevad abivajajad: Põhja-Tallinn (26), Mustamäe (15), Kesklinn (11), Lasnamäe (10), Kristiine (9), Nõmme (7), Haabersti (2), Pirita (2). Väljaspoolt Tallinna toimetati ajutiselt turvakeskusesse kaks tüdrukut, kellest üks oli narkouimas jõudnud Tallinna isegi Leedust.

Ühtlasi aitame lastel jätkata poolelijäänud kooliteed. Meie keskuses käivad eestikeelseid õpetamas Ristiku Põhikooli õpetajad ja venekeelseid Karjamaa Gümnaasiumi õpetajad. Lisaks sõltuvusainetest loobumisele peavad lapsed ise väga tähtsaks poolelijäänud haridustee jätkamist, sest see on oluline normaalsesse elukeskkonda naasmiseks.

Tallinna Laste Turvakeskus on linnaeelarveline asutus, mille koosseisu kuulub lisaks Nõmme tee keskusele ka 1993. aasta oktoobris avatud Lilleküla keskus, kus on 14 kohta vanemliku hoolitsuseta lastele vanuses 3–18 aastat. Sellest sai mullu abi 84 last.

 Meil on vaja uut lastekaitseseadust

2006. aastal uut lastekaitseseadust arutades tegid paljud eksperdid oma ettepanekuid. Kurb on tõdeda, et Maret Maripuu sotsiaalministriks asudes jäeti lastekaitseseadus tahaplaanile ja asuti tegelema töölepinguseadusega. Tänini kehtiv 1993. aasta lastekaitseseadus on aga ajast ja arust. Selles on palju kitsaskohti praktilise rakendamise vallas.

Värske sotsiaalministri Hanno Pevkuri väljaütlemised on olnud mannetud. Tema ambitsioonid võivad küll olla suured, aga sotsiaalvaldkonna sisulist poolt ta ei taju. Riik peab aina enam pöörama tähelepanu töötusele, tervishoiule ja pensionikindlustusele. Tööturuga peaks hetkel tegelema lausa eraldi ministeerium.

Igal sotsiaalministril olgu alati kaks plaani – olenevalt, kas riigis läheb hästi või ei. Mõni aasta tagasi, kui töötukassa oli suures plussis, tulnuks suunata raha sinna, kus on vaja reforme läbi viia. Sotsiaalvaldkonnas peaks alati ettenägelik olema.

Liberaalne sotsiaalpoliitika on Eestile kalliks maksma läinud. Reformierakondlastest sotsiaalministrid ei oska arvestada sotsiaalsete riskide ja ohtudega ega saa aru, et meie kõrval on abivajajaid. Samas on Tallinna linnavalitsus olnud laste probleemide suhtes toetav.

ERKI KORP,  Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja

Jaga |