13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Näen, kuulen, arvanPAUL HANK, 01. veebruar 2012Sellest, kuidas Eestimaal täna riigi kätega õigust väänatakse, võiks oi kui palju kirjutada. Paremad meist seda teevadki. Nende kirjutisi võite lugeda Õhtulehest, Pealinnast, Kesknädalast ja veel mõnest teisestki väljaandest. Tänu ETV Pealtnägijale said rahvas ja peaminister teada, kuidas "isamaalased" on teinud musta äri kahtlastele võõrastele elamislubade müümisega. Siseminister aga arvas, et lugu pole kuigi kriminaalne - kuulub ehk vaid eetika valdkonda. Rahvas aga arvab, et tegemist on vänge kuriteoga, ja küsib: kus ja kelle käes on elamislubade müügist saadud raha ning mis selle rahaga edasi tehakse, kes ja kui pikaks ajaks trellide taha pannakse või keda töökohalt maha võetakse? Elamislubasid müüdi välismaalastele nende tegelikku tausta uurimata. Kes ütleb, et nende seas polnud kuritegeliku minevikuga inimesi ja et kusagil meil või mõnes teises euroriigis ei võiks aset leida midagi Norras juhtunu taolist. See pole enam eetika... Tõsi, osa elamislubasid tühistati. Mis aga tõendab veelkord, et suur risk on olemas. Aga seal, kus asi on tõesti ehk ainult eetiline, võim nõnda ei arva. Pean silmas KE peasekretäri tööruumist leitud võõraid kirju (vanapaberit). Ja veel enne, kui nende erakirjade Priit Toobali tööruumidesse sattumise teid oleks uuritudki, ruttasid president, RK spiiker ja peaminister Toobalit ülikarmilt hukka mõistma. Aga elamislubade müügi avalikuks tuleku järel nad seda ei teinud, vaid olid vait nagu kuldid rukkis. Millised tagurpidi-valikud! Milline kallutatus! On selge, et kui Priit Toobal oleks milleski süüdi, peaks ta selle eest ka vastutama. Isiklikult arvan, et "võõraste erakirjade loos" võis ehk tegemist olla ainult eetilise käitumise normide eiramisega, kui sedagi. Kas lugeja on märganud, kui suurelt, värvikalt ja mõnuga soojendatakse TV-s ja trükimeedias Toobali "kirjadelugu", aga elamislubade müük paistku selle kõrval kui kärbsesitt? President nägi Toobali juurest võõraste e-erakirjade leidmises niisugust kirjasaladuse rüvetamist, mis võrdub maailmalõpuga, ja nõudis, piltlikult öeldes, Toobali tuleriidal põletamist. Lugupeetud president, tõelist kirjavahetuse saladust ja privaatsust pole enam ammugi olemas ei meil ega terves maailmas! Pole meil ka tõelist avalik-õiguslikku TV-d ja sõltumatut meediat. Esimese õiguslikkus ja teise sõltumatus on pärsitud kohustusega aidata reformikail vahendeid valimata täita oma poliitilist eesmärki - jääda valitsema. Poliitiline silm ja kõrv ei võimalda ühtegi kõrvalekallet ning hoiab saatejuhid ja korrespondendid otsekui krampis, nii nagu kellegi pilk võib naelutada mürgimao liikumatuna omale kohale. Samas olla Eesti pressivabaduselt maailmas 3. või 4. kohal!? Küsin: kas on siis võimalik maailma nii suurelt petta? Või suudabki seda tõesti niisugune riik, kes ise petmisest elab? On's see vale mõeldud n-ö sisetarbimiseks? PAUL HANK, Antsla, Võru maakond Viimati muudetud: 01.02.2012
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
