Piirileppe võimalikkusest Venemaaga

Ülo Palover,      11. jaanuar 2006


Käib pikaajaline tants ümber piirileppe Venemaaga. Piirileppe sõlmimiseks tuleb Venemaaga tantsida klassikalist, ilusat, intelligentset valssi või tangot, tunnustada venelaste kultuurilist ja ajaloolist iseteadvust.
Millest alustada? Ikka ajaloost, tegelikust ajaloost. Isamaaliidu laulud ei kõlba. Reformierakonna „vähem riiki" on hukatuslik. Mõõdukate, praeguste sotside Tartu rahulepingust loobumine hirmu ajendil Moskva ees on eestlastele-setudele alandav. Jonnakatel lastel Res Publicast puudub üldse arusaam piirileppest.
Praeguseks peaks arukatele poliitikutele olema selge, et kõik, mille oleme saavutanud Venemaa suunal, kaasa arvatud veretu iseseisvumine, tuleneb Rahvarinde poliitilisest suunast Edgar Savisaare juhtimisel.
Vaatame lähemalt, mis oli ja on reaalne Vene-Eesti ajalugu. Piirileppe sõlmimiseks huvitab pooli ainult lähiajalugu, mida isegi mina mäletan, aga Laari-sugune „ajaloolane" ei tunnista.
Tuleb lähtuda sellest, et Eesti sõlmis Venemaaga (edaspidi NSVL) 1939. aastal vastastikuse abistamise lepingu, lubades NSVLi sõjaväebaasid ja sõjaväe oma territooriumile. NSVL kohustus kaitsma ja aitama Eestit sõja korral.
Tegelikult ei järginud NSVL lepingut ja korraldas riigipöörde 1940. aastal, samuti ei kaitsnud NSVL Eestit 1941. aastal sakslaste sissetungi eest. Venemaale saab alati ette heita neid fakte ja osutada, et Eesti rahvas sõdis Teises maailmasõjas NSVLi poolel nii elavjõu kui sõjatehnikaga. Seega täitis Eesti lepingut.
Meie välispoliitika Venemaa suhtes on senini rajatud rumalale jõupoliitikale, propagandale ja enesealandamisele, millega on raske suurriiki midagi tegema sundida. Suurriik austab vaid partnerlust reaalajas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)