Targutusi valimiste teemadel

A. Äravalitutest.

Põhiseaduse §65 ütleb: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seadusandlus, nagu iga teinegi töö, nõuab vastava ala asjatundjaid. Riigikogus peaks rohkem olema õiguse ala tundjaid – juriste. Vähem tuleks valida muude alade tippe, näiteks (tähestiku järjekorras): ajakirjanikke, näitlejaid, poliitikuid (nn broilereid), sportlasi jne. Ajakirjanikud, lauljad ja näitlejad on õpetatud teiste sõnu ilmekalt edasi andma.

Et ei tuleks jälle massiliselt seaduse muutmise muutmise ... muutmise muutmise seadusi.

Jah, tõesti, ka K. Päts ja J. Tõnisson läksid poliitikasse ajakirjandusest. Kuid nad olid mõlemad õigusteaduskonna lõpetanud.

Eelmises Riigikogus oli (1.06.2011) 17 juristi. Praegu on neid vaid 12.

Korralikes riikides on parlamendis juriste rohkem. Võrrelge mõttes seda olukorda automajandiga, kus vaid kaheksandikul sohvritest on juhiluba.

B. Tõrjututest.

Paljud, ka peavoolumeedia, püüavad meile peale suruda kommunistide mõtteviisi – kui opositsioonierakonnad (resp. kapitalistid) võimule saavad, siis on maailma lõpp, siis ei tõuse enam Päike, ei laula linnud, ei õitse lilled jne, jne. Seega nende poolt mitte mingil juhul hääletada! Aga kommunistide endi võimu lõpp tõestas vastupidist. Paljudest hädadest saime lahti, kuigi ka uusi hädasid tuli juurde. Eesrindlikud lääneriigid peavad opositsiooni võimuletulekut täiesti normaalseks.

C. Äärmuslikest valimisringkondadest.

Vaatame kahte juhtu.

1. Meil on 100 ühemandaadilist ringkonda. See on hea, sel juhul on igal piirkonnal oma saadik, keda võib nööbist kinni võttes pinnida: miks sa meie küla heaks midagi ei ole teinud? Kuigi Riigikogu ei peagi iga külaga tegelema, selleks on kohalikud omavalitsused. Kuid: oletame, et kõigis ringkondades saavad valged 51% häältest ja sinised 49%, mis on peaaegu täpselt võrdne seis (erinevus 4%). Kuid valituks osutuvad vaid valged, 49% valijate hääled lähevad „vett vedama“. Kas see on hea?

2. Meil on üks üleriigiline valimisringkond. Sel juhul erakond, kes saab näiteks 16% hääli, saab ka 16 kohta; teine, kes saab 36 %, saab ka 36 kohta jne. See on hea, parteilise esindatusega on kõik korras. Kuidas aga muuga? Niisugusel juhul saavad sisse vaid Tallinna inimesed. Sa võid olla Võrumaal jumal, aga Virumaalt ega Saaremaalt ei saa sa ühtki häält. Seal ei tunne sind keegi. Sisse saavad TV-näod: diktorid, saatejuhid, reporterid; sportlased: MM-, OM-, EM-võitjad; tuntud artistid jne. Kas see on hea?

D. Tegelikest valimisringkondadest.

Minu arvates ei või ringkond olla suurem kui maakond.

Kunagi olid ühes ringkonnas Viljandi- ja Jõgevamaa. Ringkond ulatus Mõisakülast Mustveeni, poolitas Eesti diagonaalis. Tulemus oli, et ükski Jõgevamaa esindaja ei pääsenud sisse.

Nüüd on koos Viljandi- ja Järvamaa – Läti piirist peaaegu Soome laheni (Aegviidu juures jääb merest puudu 25 km), poolitades Eesti püstisuunas.

Pole suudetud midagi paremat välja mõelda, kui kaht moodi valimine: osa saadikuid piirkondlikult, teised parteiliselt.

Meil võiks olla igast maakonnast kolm saadikut (kaasa arvatud Hiiumaa ja Harjumaa koos Tallinnaga), see annab ääremaadele eelise; teine osa aga üleriigiliste (parteiliste vms) nimekirjade järgi (see annab Tallinnale eelise).

E. Riigikogu suurusest.

On väidetud, et saadikuid on liiga palju, üks kolmandik neist ei tee tööd, ja piisaks vähemast. Kuid kui Riigikogu oleks väiksem, selguks ikkagi, et 1/3 neist ei tööta.

Meil on vist maailma parim valimissüsteemide tundja, Rein Taagepera. Kuid tema käest pole selle kohta midagi küsitud. Tema reegel, kuupjuur rahvaarvust, annab miljoni elaniku jaoks täpselt sada saadikut (1,4 miljoni puhul 112).

F. Valija vastutusest.

Olgu valimissüsteem missugune tahes, asja otsustavad valijad, nende valimisoskus ja moraal. Vargakamp ei vali endale juhiks ausat inimest.

On räägitud saadiku tagasikutsumisest. Kuid see pole mõeldav. Oletame, et mina valisin Juhani, teie valisite Jaani. Juhan pole teile kunagi meeldinud, ei enne ega peale valimisi. Kui teie pole teda valinud, mis õigus on teil nõuda tema tagasikutsumist, kui ta ei tee nagu teile meeldib?

Juhanit võiks mina koos mõttekaaslastega tagasi kutsuda, kuid kuna valimised on salajased, ei tea ka mina, kes veel tema poolt hääletas.

Aga olgem rahulikud, iga nelja aasta järel saab kõiki saadikuid tagasi kutsuda. Valida tuleb osata, mitte valida neid, keda peab ennetähtaegselt tagasi kutsuma. Riigikogu ei saa olla Albikära Antsu moodi. Oma valiku eest tuleb ka vastutada. Me kirume, et Riigikogu teeb seaduse muutmise muutmise seadusi. Aga saadiku tagasikutsumine on sama – valimise ümbervalimine.

Seega: me väärimegi oma valitsejaid. Soovitan lugeda Ivan Krõlovi “Loomade orkestrit”.

G. Kohalikest valimistest.

Neil valimistel tuleks keelata parteinimekirjad. Kohalikud omavalitsused ei tee poliitikat. Pole mõeldav, et parempoolse valitsuse ajal parandatakse ära koolimaja katusel ainult parem pool, ja vastupidi. Pealegi on enamik kohalikust eelarvest „sundkäigud“, mis tuleb niikuinii ära teha, poliitilistest eelistustest sõltumata.

Ülepolitiseeritud volikogud pühendavad põhilise energia omavahelisele võimuvõitlusele.

ENN TÕRUVERE, pensionär

Jaga |