Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Häid jõule!

VILLU JÜRJO,      22. detsember 2009

Häid jõule Sulle, armas lugeja, tingimata häid! Aga mida Sa mõtled, kui Sulle häid jõule soovitakse? Mis Sinu jaoks teeb jõulud headeks? Püüa palun mõttes enda jaoks koostada nimekiri. Nüüd vaata seda nimekirja - Sa oled kindlasti enda jaoks palju toredaid ja ihaldusväärseid asju ritta seadnud. Ning pole häda sellestki, kui palju Sinu nimekirjast sel aastal ei täitu. Ka unistamine kuulub tegelikult heade asjade hulka.
 

Mina alustan oma soovidega teisest otsast: jõulud teeb heaks meeleparandus, paremad mõtted. Enne kui kaupmehed advendiaja monopoliseerisid, oli see enesesse vaatamise ja seespidise valmistumise aeg. Usk õpetas, et see, mis on inimese sees, on olulisem kui see, mis tema ümber. Jõuluaja üks soovidest on ju paljudel, et rikastel ja vägevatel tuleksid paremad mõtted. Aga jõuluaeg tahab anda paremad mõtted mulle endale!

Jõulud teeb heaks tarkus. Me räägime igal jõuluajal kolmest idamaa targast, kes tähte nägid. Aga tähte nägid ju kõik inimesed, kes ülesse vaatasid. Tarkade tarkus seisis selles, et nad mitte lihtsaltnägid ja aru said, vaid et nad tegid midagi! Nad võtsid ette pika raske kõrbetee, et leida oma elu eesmärk, et tuua oma kingitused ja minna siis taas. Praegu on raskem tähte näha, sest tänavalaternate valgus varjab meie silme eest tähistaeva. Siis tuleb vaid uskuda, et see on ikka veel olemas. Uskuda oma tähte, lootuse tähte.

Targad ei tulnud tühjade kätega. Nad tõid sündinud Kuningale oma kingitused, oma annid. Meiltki ootavad kinke meie lapsed, meie lähedased. Jõululapsele toodud kingitus on ka see, mille ulatame lihtsalt abivajajale. Ja kui meil tõepoolest ei ole mitte kedagi, kellele kingitust teha, viigem see siis minupoolest kasvõi kirikusse ja asetagem see jõulusõime või kuuse alla, lootuses, et see kellegi tundmatuni jõuab. Sest kui sageli me siis läheme sünnipäevapeole ilma kingituseta?

Jõulud on sünnipühad, Jeesus-lapse sünnipühad. Loomulikult vaadatakse tagasi algusesse ja meenutatakse nii Petlemma ööd kui ka keiser Augustust ja isegi verist türanni Herodes Suurt. Tänapäeva Petlemm ei ole enam armas külake, vaid pigem linnriik, mis on surutud betoonmüüri ja okastraataia taha. Jeesuse sünnikiriku uks tehti madalaks juba varasel keskajal - et islami ratsanikud sinna hobuste seljas sisse ei kihutaks. Jõulusaladust on tulnud hoida ja varjata algusaegadest peale.

Algusest peale on aga ka sellest saladusest tunnistatud, igal ajal omal kombel. Nõukogude aja kohta räägitakse, kuidas riigist sõltuvad inimesed tõid jõulupuu koju ainult siis, kui juba paksud kardinad olid akende ette tõmmatud. Uues Euroopa Liidus on taas alanud rünnakud kuuse kui „liiga kristliku" puu vastu! Küllap tunnistavad isegi küünlad liiga jõuliselt lootust, mis meil on.

Aga kas me tahame saada „lootusetuse inimesteks"? Tunnistagem siis krutsifikside, advendiküünalde, jõulupuudega - ja millega iganes - seda lootust, mis meil on jõuluöös sündinud lapsukesele. Ja kui meid tulevikus sunnitakse taas jõulusid varjule viima - saagu nendest siis ka meie uue, tulevase vabadusvõitluse märk.

Soovin Sulle, hea lugeja, veelkord häid jõulupühi. Ka siis, kui nad tulevad ainult verivorstide ja päkapikkude ja coca-cola- reklaamiga. Sest Jumal tuli meie vaesuse sisse, et meie rikkaks saaksime. Häid jõule!

 

JÕULUMÕTE: Jõuluaeg tahab anda paremad mõtted mulle endale!

 

VILLU JÜRJO, EELK Narva koguduse õpetaja

 



Viimati muudetud: 22.12.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail