Nädal Riigikogus

RAMON LOIK,      01. oktoober 2003


Esmaspäev, 22. september

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ettepanekul täiendati neljapäeval nädala päevakorda riiklikult tähtsa küsimuse aruteluga Eesti seisukohtadest Euroopa põhiseadusliku lepingu arutamisel valitsustevahelisel konverentsil. Nii ennetati Keskerakonna fraktsiooni kava kutsuda aruteluks kokku Riigikogu erakorraline istungjärk.

Teisipäev, 23. september

Võeti vastu otsus Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise kohta HI-viiruse, aidsi ja narkomaania riikliku ennetustegevuse tõhustamiseks. Keskerakonna fraktsioonist kuulub komisjoni Kaarel Pürg (asendusliikmena Marika Tuus).
Keskfraktsiooni liikmed, endine põllumajandusminister ja Riigikogu maaelu komisjoni esimees Jaanus Marrandi ning endine rahandusminister Harri Õunapuu andsid menetlusse tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada 1. jaanuarist 2004 kõigile erametsaomanikele võrdne kohtlemine metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisega seotud raiekulude maha arvamisel maksustatavast tulust. Eelnõuga soodustatakse metsauuendust ja välistatakse võimalus teostada illegaalseid tehinguid nii metsamaterjali võõrandamisel kui ka metsatööde eest tasumisel. Nii väheneks varimajanduse ja ümbrikupalkade osakaal Eesti majanduses.

Kolmapäev, 24. september

Peaminister Juhan Parts vastas infotunnis Siiri Oviiri küsimustele riigieelarve kooskõla kohta põhiseadusega sotsiaalse toimetuleku probleemide valguses, Liina Tõnissoni küsimustele seadusandluse täitmise, Toomas Alatalu küsimusele maavanemate ametisse määramise ja Mihhail Stalnuhhini küsimustele toiduainete üleveo kohta Narva piiril.

Neljapäev, 25. september

Marika Tuus ja ekssotsiaalminister Siiri Oviir andsid menetlusse riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse 1. jaanuarist 2004 elluastumistoetust saavate isikute ringi nende laste võrra, kelle üle oli seatud eestkoste või kes olid perekonnas hooldamisel. Lapse üle seatud eestkoste ja perekonnas hooldamise leping lõpeb teatavasti lapse täisealiseks saamisega, seega lõpeb ka eeskostepere ja hoolduspere kohustus last hooldada. Analoogselt hoolekandeasutusega ei ole eestkoste- ja hooldusperel, kes on kohtuotsuse või lepingu alusel võtnud lapse perre hooldada, kohustust muretseda lapsele iseseisva elu alustamiseks vajalikku varustust. Seega on igati põhjendatud kohelda eestkostel, hooldusperes, hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis olevaid vanemliku hoolitsuseta lapsi nende täiskasvanuks saamisel võrdselt.
Õiguskantsler Allar Jõks esines Riigikogu ees ülevaatega õigustloovate aktide kooskõlast Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja seadustega ning põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisest, käsitledes nii valitsuse õigusloome, erakondade rahastamise, korruptsioonivastase võitluse, õigusabi kättesaadavuse, lasteõiguste kaitse kui ka Euroopa Liiduga ühinemise teemaderingi. Õiguskantsleri hinnangul seaks erakondade rahastamine ainult riigieelarvest ohtu võimalike uute erakondade tekke ja praegu esindamata väikeparteide lootused pääseda tulevikus Riigikokku.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti Vabariigi seisukohtadest seoses Euroopa põhiseadusliku lepingu arutamisega valitsustevahelisel konverentsil, mis algab 2003. aasta 4. oktoobril Roomas" arutelul pidas põhiettekande peaminister Juhan Parts. Muuhulgas peatus ta lepingu projekti artiklitel, kus saavutatud tulemus ei vasta täielikult Eesti huvidele ja kus on tarvilik pidada edasisi läbirääkimisi. Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Liina Tõnisson rõhutas, et Euroopa Liidu põhiseaduslik leping tuleb pärast selle valmimist tingimata rahvahääletusele panna. Reformierakond arvab, et see pole vajalik. Debatt jätkub.
Keskerakond avaldas teravat vastuseisu koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmisele, millega võimuliit halvendab oluliselt koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palgatingimusi ja süvendab veelgi ühtses haridussüsteemis töötavate õpetajate ebavõrdset kohtlemist. Meie arvates ei saa pidada normaalseks olukorda, kus sarnast tööd tegevate ja vastutust kandvate õpetajate palgad võivad samas haridussüsteemis erineda 2-3 korda. Koalitsioonierakondade poolt Riigikogu menetlusse esitatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise eelnõus plaanitu on Keskerakonna arvates vastutustundetu ja lühinägelik. Loodame terve mõistuse võidulepääsu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)