Koalitsioonilepe Eesti arvelt

04. aprill 2007


Keskerakonna volikogu tegi 31. märtsil Tallinnas avalduse Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppe kohta.

Koalitsioonilepingu kohaselt kavatseb võimuliit tegelda järgmise nelja aasta jooksul mitte riigi arengut uuele tasemele viivate asjadega, vaid üksikute, vähenõudlike ja kaunisõnaliste lubadustega. Paraku jääb sellest väheks, et lahendada Eesti ees seisvaid põhiprobleeme. Eelkõige eirab võimuliit õpetajate, politseinike, pääste- ja meditsiinitöötajate jätkusuutliku palgareformi läbiviimise vajadust. Seega lubatud palgatõusu ei tule, avaliku sektori töötajaid ootab aga uue teenistusseaduse valguses töösuhte muutmine ning palgataseme külmutamine. Sisuline programm puudub ka regionaal- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Keskerakonna volikogu märgib, et sõlmitud koalitsioonileppe täitmisel on vaid ühe erakonna – Reformierakonna - põhilubadused seotud ajaliste piiridega, teiste programmide realiseerimine on lükatud ebamäärasesse tulevikku.

Loosunglik hariduspoliitika

Head meelt võib tunda siiski selle üle, et leppe kohaselt jätkatakse Keskerakonna initsiatiivi koolitoidu laiendamisel ja kutsehariduse rahastamisel. Paraku pole näha edasiminekut üldhariduskoolide õppekava ja õpetajakoolituse süsteemses arenduses. Loosunglikult kõlab vajadus lapsi paremini kooliks ette valmistada, kuid koolieelse aasta riiklikust rahastamisest ei räägita paraku midagi. Lepe ei puuduta ka selliseid tundlikke haridusküsimusi nagu pikapäevakoolide riiklik rahastamine või erivajadustega õpilaste võrdsed haridusvõimalused.

Ka kauaräägitud õpetajate palga märgatav tõus, millega senine valitsus käesoleval aastal algust tegi, jääb uue koalitsioonileppe kohaselt tulemata. Õpetajate palk soovitakse siduda keskmise palgaga, mis tähendab taganemist Res Publica varasematest palgatõusu-lubadustest. Õpetajate palgatõusuga viivitamine tähendab, et üha rohkem õpetajaid lahkub koolist erialavälisele tööle ning üha vähem keskkoolilõpetajaid suundub ülikooli õpetajaametit omandama.

Haritlaskonna järelkasv võlaorjusesse

Samuti ei paku koalitsioon midagi üliõpilaste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Selle asemel suurendatakse õppelaenu limiiti 60 000 kroonini aastas, mis kohe kindlasti ei asenda seni puuduvat õppetoetuste süsteemi. Õppelaenu summa tõstmine suurendab aga otseselt õppelaenuvõlglaste nimekirja. Õppelaenu limiidi suurendamine on selge samm tasulise kõrghariduse ning riigieelarveliste õppekohtade kaotamise suunas.

Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika vähestele

Soovida jätab sotsiaalvaldkonnas kirja pandu. Arvestades pakilise vajadusega, majanduskasvu jätku ja koalitsiooni poliitilise võimekusega, on valdkonnas välja pakutu vähene ning suunatud pigem ebavõrduse suurenemisele.

Ka tervishoiuprogrammi läbitöötlus jätab soovida, rääkimata konkreetsete rahastamisskeemide fikseerimisest. Kõik see viitab soovile suurendada üksikisiku osalust tervishoiusüsteemi rahastamisel ja eirab põhiseaduslikku nõuet riigi vastutusest tervishoius.

Tagasiminek kultuuri edendamisel

Koalitsioonileppe kultuuripoliitika-osa võib aga üllatuslikult pidada kiituskirjaks lahkuvale ministrile. Selles ei ole midagi uut – tahetakse jätkata senitehtut, kuid oluliselt aeglasemas tempos. Kahetsusväärselt ei kõnele koalitsioonilepe midagi professionaalsest kõrgkultuurist ega ka kultuuritarbimise kättesaadavuse parandamiseks piletite käibemaksumäärade alandamisest.

Puudub perspektiiv kohalikele omavalitsustele

Kohalike omavalitsuse temaatika eiramine leppes viitab aga üheselt soovile võimu tsentraliseerida. Selle asemel, et anda rohkem otsustusõigust kohalikele võimuorganitele ning suurendada omavalitsuste tulubaasi, soovitakse koondada üha rohkem võimu Toompeale.

Seda eriti enne eelolevaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.

Loid välispoliitika

Ettearvatavalt on koalitsioonilepingu välispoliitikat puudutavad osad väga Reformierakonna nägu. Isamaaliit ja Res Publica, kes on senisele välisministrile tihtipeale passiivsust ja vähest ettevõtlikkust ning uuendusmeelt ette heitnud, ei paista koalitsioonileppest kuidagi välja. Välispoliitikas jätkatakse sissetallatud rada, mis tähendab Euroopas vaikivat tagareas seismist ja seniste jäiste suhete jätkumist Venemaaga. Välditud on ka selgesõnalise poliitilise positsiooni kujundamist Iraagi sõjas osalemise küsimuses.

Sisejulgeolek tagaplaanile

Sisejulgeoleku valdkonnas keskendub uus võimuliit peamiselt populismimaigulistele seadusandlikele algatustele, mille positiivset mõju eriti palgareformi külmutamise tingimustes on raske prognoosida. Vangistuspoliitika ja alkoholipoliitika liberaliseerimine, keskendumine tagajärgedele, mitte aga nende ennetamisele, ei anna kindlust lähiaastate positiivseteks arenguteks. Lisaks eeltoodule võimendab negatiivset arengut manipuleerimine kaitse-eelarvega, mis ilmselt toimub sisejulgeoleku arvelt.

Kokkuvõtteks

Keskerakonna volikogu jagab poliitikavaatlejate muret uue koalitsiooni poliitiliste suundumuste ühekülgsuse ja pikemaajalise missioonitunde puudumise pärast. Ühelt poolt ei näe me ametisse astuva valitsuse soovi kasutada oma poliitilist potentsiaali, teisalt ei ole saavutatud kompromissid piisavad Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Reformierakonna partnerite arvelt tehtud koalitsioon annab selge märgi võimuliidust, mis ongi kokku seatud teadmises, et see on ajutise loomuga ega ole mõeldud töötamiseks meeskonnana ning et selle pantvangidel – sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il - ei ole tegelikult läbirääkimiste ega enesekehtestamise ruumi, mis kahjustab nii Eesti demokraatiat kui ka ühiskonna soovi hoida kokku ja töötada ühes suunas.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)