Rahvarinde Muuseumi juht: Uskumatu, kui kiiresti kaob inimestel ajaloomälu!

Kuidas muuseumil on läinud alates avamisest?

Avasime muuseumi mullu 1. oktoobril, mil möödus 25 aastat Rahvarinde asutamiskongressist. Seega oleme olnud avatud peaaegu aasta.

Meil sai korraldatud mitmeid sündmusi, näiteks käsitöötoad, kus vanavanemad võisid koos lastelastega meisterdada. Kevadel viisime kunstnik Heinz Valgu juhendamisel koolilastele läbi loomingulise ettevõtmise „Minu Balti kett“. Siis valmisid mitmekülgsed maalid Balti ketist. Näitust tehtud töödest saab muuseumis vaadata augusti lõpuni.

Hetkel reisib Balti keti aastapäeva puhul mööda Eestimaad Rahvarinde Muuseumi rändnäitus „Kes on Su kõrval?“.

Külalisraamatusse on tehtud palju südamlikke sissekandeid. Oleme läbi viinud ekskursioone huviliste rühmadele ja tutvustanud muuseumi ka üksikkülastajatele.

Milline on olnud huvi?

Kuigi meie muuseum on küllaltki noor, on ometi olnud elav huvi väljapanekute vastu. Näen Rahvarinde Muuseumis suurt potentsiaali. Just viimasel ajal on hakatud üha enam ja enam rääkima seoses Balti keti 25. aastapäevaga Eesti taasiseseisvumisest. Rahvarinde Muuseum on koht, kus iga huviline võib saada objektiivse ülevaate tolleaegsetest sündmustest.

Kas külastajate seas on ka noori?

Huviäratavaks ettevõtmiseks oli kindlasti maikuus toimunud muuseumiöö, kus muuseumid olid poole ööni avatud. Tol õhtul külastas ka meie muuseumi palju noori, kes tundsid huvi lähiajaloo vastu. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased rääkisid, kui põnev on muuseumis jalutades rännata läbi ajaloo ning mõnusalt ja targasti aega veeta. Meid on külastanud õpilased ka oma töövihiku täitmise eesmärgil või valmistudes kontrolltööks. Ja on esitatud palju eestlaste lähiajalugu puudutavaid sisulisi küsimusi.

Kas meenub mõni huvitav vahejuhtum või tagasiside külastajate poolt?

Vanemad inimesed meenutavad Rahvarinde perioodi ja ütlevad: „Olid need alles ajad!“ Nooremad imestavad, et kas tõesti selline ühtehoidmine, nagu 25 aastat tagasi, sai olla võimalik.

Samas on uskumatu, kui kiiresti kaob inimestel ajaloomälu. Rääkides Rahvarinde Muuseumist väljapool muuseumit, saab nii mõnigi kuulaja aru, et tegemist on kord Rahvariide, kord Rahvariigi muuseumiga. Rahvarinne tekitab paljudes noortes küsimuse: mis see on? Seega on meie ees suur tööpõld – suurendada huvi lähiajaloo vastu.

Teisalt on olnud omamoodi huvitavad momendid need, kui inimesed vaatavad meie muuseumisse läbi klaasseina. Ukse peal inimesi sisse kutsudes kuuleb mõnedelt kurje sõnu: „Mis te meid kutsute?! Tahate jälle suurt piletiraha ja määrite meile nüüd muuseumisse tulekut pähe!“ Kui saadakse teada, et muuseum on tasuta, tullakse hea meelega. Veelgi enam, tihti öeldakse, et võiks siiski ka maksta piletiraha sellise elamuse eest.

Tore moment meenub möödunud talvest, kui kuulutasime välja Balti keti fotode kogumise aktsiooni. Küsisime inimestelt: kas nad olid Balti ketis? Kus nad seisid? Kes olid nende kõrval?

See tõi kaasa elavaid arutelusid muuseumis. Paljud enam ei mäletanudki, kus ja kelle kõrval keegi seisis. Näiteks kord väitis proua, et seisis ketis oma abikaasa kõrval. Kui aga abikaasa hakkas Balti keti päeva meenutama, tuli talle meelde, et ei saanud ketis osaleda, sest oli vahetusega tööl. Härra ja proua hakkasid omavahel vaidlema selle üle, et mis meesterahvaga siis naisterahvas küll ketis seisis. Õnneks lõppes tuline arutelu hästi. Tagantjärgi vaadates oli see tore vahejuhtum.

Tutvustage pisut rändnäitust.

Rändnäitus „Kes on Su kõrval?“ jutustab loo Balti ketist. Huvilised saavad vaadata fotosid, käsikirjalisi dokumente Balti keti korraldamisest, sümboolikat jne.

Näituse pealkiri „Kes on Su kõrval?“ on mitmetähenduslik. Otseselt märgib see kunagist Balti ketis seismist, kus võhivõõrad, kätest kinni hoides, paremat tulevikku lootsid, tollast ärevat aega, kus ühiste eesmärkide nimel tehti rohkem jõupingutusi ning hooliti üksteisest. Samuti tuletab see pealkiri meelde, et me ka tänapäeval väärtustaksime inimesi endi ümber, märkaksime ja püüaksime üksteist mõista.

Milliseid üritusi korraldate Balti keti juubelil?

23. august on pidulik päev. Rahvarinde Muuseumis esilinastub Balti ketist film „Balti passioon“. Sel päeval toimub ka Rahvarinde Muuseumi esimese toimetise „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25“ esitlus. Päev lõppeb kell 18.00 algava suurejoonelise kontserdiga Tallinnas Vabaduse väljakul. Kuulame kõik üheskoos head muusikat ja meenutame Eesti lähiajaloo kõige suurejoonelisemat sündmust.

Miks peaks Rahvarinde Muuseum jääma kestma? On meil juba ju okupatsioonide muuseum ja mitmed teised ajalugu jäädvustavad muuseumid?

Tõepoolest, meil on Eesti Ajaloomuuseum. Meil on Eestis olemas ka Mullamuuseum, veel ka Okupatsioonide Muuseum jne. Aga meil on olemas ka Rahvarinde Muuseum.

Rahvarinde Muuseumi ülesandeks on hoida, säilitada ja tutvustada Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega seotud materjale. Meie ees on suur tööpõld – tutvustada noortele, kuidas Eesti tegelikult taasiseseisvus, näidata turistidele meie keerulist ajalookäiku jne.

Soovin kõikidele ilusat Balti keti aastapäeva!!!

Küsis INDREK VEISERIK

Jaga |