Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Keskerakond pakub välja erakorralist pensionitõusu

KN,      31. jaanuar 2018

Keskerakonna üheks tähtsamaks valimislubaduseks tuleva aasta parlamendivalimisteks võib saada erakorraline pensionitõus. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eelmisel nädalal ajalehele „Lääne Elu“, et pensionitõusu suurus oleks umbes 100 eurot ja see saaks teoks 2019. või 2020. aastal.

 

Praegune IRL-i liikmest rahandusminister Toomas Tõniste pidas seevastu erakorralise pensionitõusu plaani ebareaalseks. Ta ütles käesoleva nädala algul, et selle kinnimaksmiseks oleks vaja iga inimese taskust 60 eurot kuus. Kokku maksaks pensionitõus Tõniste sõnul ligikaudu 500 miljonit eurot.

Riigihalduse minister Jaak Aab sõnas Tõniste öeldut kommenteerides, et erakorralist pensionitõusu ei tohiks laualt siiski kergelt maha lüüa ning kõigil tuleks otsida võimalusi, kuidas saab, aga mitte vaid tõdeda, et see pole võimalik. Aab meenutas, et aastatel 2005-2007 tõusis pension kahe aastaga erakorraliselt ligi 40% ajal, mil Keskerakond oli valitsuses.

„Ka siis öeldi, et raha eelarves selleks ei ole ja riik läheb lausa pankrotti. Pankrotti me ei läinud ja ilma erakorraliste tõusudeta oleks pension 100 eurot praegusest väiksem,“ tõdes toona sotsiaalministri portfelli hoidnud Aab. Ta sõnas, et praegune olukord, kus pension jääb suhtelisele vaesuspiirile alla, ei saa olla kuidagi aktsepteeritav ning poliitikute suund peab olema probleemi teadvustamine ja lahendamine. „Pensioni iga-aastase indekseerimisega me piisava kiirusega selles osas edasi ei liigu,“ ütles minister, kelle sõnul peaksid kõik erakonnad andma vastuse, mida pensionidega ette võtta.

Ta tõi näiteks, et 2016. aastal oli keskmine vanaduspension 386 eurot ja suhteline vaesuspiir 468 eurot. „Et enamik vanaduspensionäre ei elaks suhtelises vaesuses, peaks praegune keskmine pension olema 80 euro võrra suurem. See tähendab minimaalselt ligikaudu 20-protsendist pensionitõusu,“ selgitas Aab.

Aab lisas, et Tõniste eksib arvutustes ning vanaduspensioni adekvaatne tõus ei saa kindlasti olema 500 miljonit eurot. Samuti saab Aabi sõnul eesmärki täita, jagades erakorralised pensionitõusud mitme aasta peale. „Kindlasti ei pea igaüks maksma selleks 60 eurot, vaid katteallikateks saavad lisaks majanduskasvule olla ka astmeline tulumaks ja ettevõtte tulumaks,“ tõi Aab välja.

 

Kn

 



Viimati muudetud: 31.01.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail