Rahvusliku põdrajahi Eesti eripärad. I osa

Tavaliselt on tanki lükatud

ja hoiatuseks üles poodud mõni politseimees, samal ajal kui kapokat puudutavat lugu on püütud kõigiti summutada.

Seekord läks, nagu ütlesime, vastupidi. Kapokas Põder kisti esiplaanile, aga politseimees Taniel kadus ajaleheveergudelt ühe päevaga. Rohkem temast enam peaaegu ei räägitud. Selline käitumisviis jäi arusaamatuks, seda enam, et mõlemad olid õiguskaitse esirivimängijad - sisekontrolli eesotsas ühes või teises asutuses.

Hiljem kuulsime, et Tanielil olevat lastud silmapiirilt kaduda, kuna ta nõustunud tegema politseiga koostööd, rääkinud mida teadis jne. Seetõttu olevat ta ka vabastatud ning „tunnistajaks" ümber kvalifitseeritud. Tänaseks on Meelis Tanieli süüasi ülejäänutest eraldatud ning Taniel võib loota, et hiljemalt poole aasta pärast tema asi lõpetatakse „avaliku huvi raugemise tõttu".

Erinevalt Tanielist

olevat aga Põder tõrkunud, ei nõustunud talle esitatud süüdistustega, ja sellest tuli ka kära tema ümber - kuni Põder nõustus „kokkuleppemenetlusega" ja tehti „kompromiss". Põder sai neli aastat, mis võimaldab teda hea käitumise korral juba kahe aasta pärast Tallinna tänavatel vabalt ringi kõndimas näha.

Teiselt poolt aga Kapo, Rahapesubüroo ja Prokuratuuri juhid võisid kergendatult hingata, sest nende „maffiasse" kuulumise koha pealt lubas Põder nähtavasti suu lukus hoida.

Teine tähelepanek pärineb Tallinna linnavolikogu maja eest Vana-Viru tänavas, kus volikogu esimees Toomas Vitsut oli ühel hommikul aknast pealt näinud, kuidas keegi mees maja ees kõnniteel kapokate poolt kärarikkalt vahistati. Kaks musta džiipi veeresid kohale, kõnniteel jalutanu lükati autosse ja viidi ära.

Kuna ühes kinnivõtjatest tunti ära Kapo peadirektori asetäitja Eerik Heldna, siis võis oletada, et kinnivõetu oli keegi Kapo võtmeisikutest - võib-olla seesama Indrek Põder? Aga miks oli vaja ühte Kapo võtmeisikut arreteerida keset tänavat, kümnekonna põnevil pealtvaataja silme all? Teda oleks võinud ju tähelepandamatult kinni võtta omaenda kabinetis, ja mitte nii demonstratiivselt.

Hiljem meile selgitati,

et Vana-Virus arreteeriti mitte Põder, vaid üks teine mees samast kambast - Ats Pärnaste. Mis on aga sama arusaamatu, sest Pärnaste kinnivõtmine avalikus kohas ei olnud vähem riskantne kui Põdra tabamine. Pärnastet on peetud vahemeheks kuritegeliku maailma ja Kapos moodustunud sama tüüpi seltskonna vahel. Pärnaste puhul on tegemist mitu korda karistatud kurjategijaga, seda küll juveelivarguse, küll narkootikumide veo pärast. Tegu aga polevat kurjategijate hierarhias kuigi kõrgel kohal oleva tegelasega. Sellele viitab seegi, et tagaselja hüütavat teda „hulluks Atsiks".

Mis tänaseks Pärnastest saanud on, ajalugu esialgu vaikib. Võimalik, et ka tema on vabaks lastud ja tunnistajaks ümber nimetatud (nagu seda tehti Meelis Tanieliga), et Kapo ja allilma lähedane suhe võimalikult hämarasse peita.

Pikkamööda joonistus välja

järgmine pilt. Aastaid tagasi moodustus õiguskaitsesüsteemis seltskond, kes hakkas tegelema välismaalt tulevate pangaülekannete kuritegeliku maksustamisega. Põhiselt koondus kõik kolme institutsiooni ümber: Kaitsepolitsei, Rahapesubüroo ja Prokuratuur.

Äri käis nii: Rahapesubüroo blokeeris rahade ülekandeid idast. Ülekannet Prokuratuur justkui „uuris", kusjuures ülekande uurimisega võidi tegelda lõpmatult kaua, ärimees oli aga hädas, sest rahad ei liikunud, arveid ei makstud; surve sealt, kuhu raha pidi jõudma, aga aina kasvas. Mis jäi üle sellel, kes ülekande oli teinud, isegi kui see oli seaduslik? Võis paluda abi blokeeritud rahade vabastamiseks sealtsamast Kapost või Vene FSB-lt sealpool piiri või allilmalt, et takerdunud raha vabaks saada. Kõikjal aga öeldi hädasolijale: ära tekita tühjast tüli. Kui ülekanne oli kümmekond miljonit, siis polnudki nii suur kaotus sellest üks miljon ära anda. Vähemalt ülejäänu hakkab liikuma.

Moodustus omamoodi võrgustik,

milles osalejatest on vihjatud Krediidipanga tegelasele ja endisele Kapo töötajale, kõhnale habemikule Aare Vainule, kes hättasattunud klientidele head nõu olevat andnud ja otsa kätte juhatas, kust abi saada.

Samasuguses rollis olevat olnud ka Rahapesubüroo ametnik Aivar Orukask ja juba eespool nimetatud Ats Pärnaste, kes justkui kaitses võrgustikku allilma-poolsest küljest ega lasknud sealt kedagi sekkuda tulusasse ärisse, kus Raivo Aegi kinnitust mööda võis iga tehing sisse tuua sadu tuhandeid eurosid.

Jäi arusaamatuks, kes korraldas asju Vene-poolsest küljest, sest rahad tulid põhiliselt ida poolt, ja võib arvata, et Moskva miljonärid sealt ka tuge otsisid. Asjaga olevat seotud üks FSB alampolkovnik Pihkvast, kes esindanud Vene luure tegelaste huve selles äris. Võib-olla oli see Aleksei Platonenko? Võib-olla oli tal mõni teine nimi? Milline pool sellest rahvusvahelisest kuritegelikust ärist rohkem võitis, seda peab välja selgitama objektiivne uurimine, mis kindlasti kunagi ka aset leiab.

Me ei ole jõudnud

selles kirjutises veel käsitleda õiguskaitseorganite kuritegeliku võrgu ulatust, selle erinevate osade omavahelisi seoseid ning juhtide osalemist selles. Omaette tähelepanu väärib kohtufarss, mis asja summutamiseks nüüd korraldati.

Meie lugu jätkub. Loomulikult ei ammendunud kuritegevus Kapos selliste meestega nagu viimastel nädalatel palju meediatähelepanu saanud selle maja endine kaastöötaja Aleksander Arhipov, keda koostöö kõrval Põdraga olevat nähtud ka Tallinna keskturul Kapo töötõendi abil müüjaid maksustamas.

URMI REINDE, INDREK VEISERIK

[esiletõste] Kõikjal öeldi hädasolijale: ära tekita tühjast tüli. Kui ülekanne oli kümmekond miljonit, siis polnudki nii suur kaotus sellest üks miljon ära anda. Vähemalt ülejäänu hakkab liikuma.

[fototekst] NAGU ACTION-FILMIS: Tallinnas Vana-Viru tänavas näinud linnavolikogu esimees Toomas Vitsut pealt, kuidas keegi mees kõnniteel kapokate poolt kärarikkalt vahistati. Kaks musta džiipi veeresid kohale, kõnniteel lajutanud inimene lükatud autosse ja viidud ära.

[esiküljel] Miks hakkas Kesknädal tegelema Kapo asjadega?

Kõik sai alguse juhuslikust tähelepanekust. Rahapesu kahtlustusega arreteeriti detsembris kaks meest: Kapo sisekontrolli üks juhte Indrek Põder ja tema PPA kolleeg Meelis Taniel.

Mis sai edasi? Pikkamööda joonistus välja pilt, kus aastaid tagasi moodustus õiguskaitsesüsteemis seltskond, kes hakkas tegelema välismaalt tulevate pangaülekannete kuritegeliku maksustamisega. Põhiselt koondus kõik kolme institutsiooni ümber: Kaitsepolitsei, Rahapesubüroo ja Prokuratuur.

LOE EDASI LK 3

Jaga |