Rahvaalgatuse ideele lasti kaarega peale!

Rahvaalgatuse seadust oli Riigikogus eelnevalt arutatud neljal korral. Kolmel varasemal korral oli koalitsiooni juhtivaks parteiks Reformierakond, kes on kõige rohkem rahvaalgatuse seadust mingitel põhjustel kartnud ja selle tagasi lükanud. 2008. aastal sisse antud eelnõu kukkus välja seepärast, et parlamendi koosseisu ametiaeg lõppes.

Kui vaadata viimaseid toetus- või usaldusuuringuid, siis täna riiki juhtivatel erakondadel ei ole just suurt rahva toetust. See võis ka olla eelnõu tagasilükkamise põhjuseks. Väga raske on vastu seista 25 000 inimesele, mis tähendab parlamendivalimistel ikka üsna mitut mandaati. Sellise rahvahulgaga kardetakse lihtsalt vastuollu minna.

Rahvaalgatuse eelnõu tagasi lükates näitas Riigikogu ühtlasi oma negatiivset suhtumist presidendi poolt ellu kutsutud Rahvakogusse, mis tugevalt toetas Lauluväljakul 8. aprillil toimunud arutelupäeval rahvaalgatuse seadustamist.

Miks Keskerakond üldse rahvaalgatuse-ideega välja tuli?

Eesti inimestel ei ole võimalusi suurtesse otsustusprotsessidesse sekkuda. Hetkel sätestab põhiseadus vaid kaks võimalust - Riigikogu valimine ja rahvahääletus. Taasiseseisvunud Eestis on kehtiva põhiseaduse järgi Riigikogu valitud kuuel korral ning toimunud ainult üks rahvahääletus - 14. septembril 2003. aastal, mil Eesti rahvas otsustas Euroliiduga ühinemist ning Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist. Rohkem rahvahääletusi taasiseseisvunud Eestis toimunud ei ole. Seega on Eesti hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgemat riigivõimu teostatud taasiseseisvumisest alates ainult seitsmel juhul.

Kohalikul tasandil rahvaalgatus on meil aga seadustatud. Nimelt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Samamoodi on see Euroliidus - miljoni allkirjaga eelnõu läheb Euroopa Komisjoni ette ja sellega tuleb arvestada.

2011. aasta Eesti inimarengu aruande järgi on Balti riikide võrdluses Eesti kõige vähem aktiivne otsedemokraatia kasutaja. Kui näiteks Läti ja Leedu põhiseadustes on olemas lausa neli referendumi tüüpi, siis Eestis saab rahvahääletuse korraldamise otsustada üksnes parlament.

Seesugust otsedemokraatia vormi, nagu Keskerakond näeb ette rahvaalgatuse näol, kasutatakse näiteks Šveitsis ja mõnedes Ameerika Ühendriikide osariikides. Saksamaal on lubatud rahvaalgatus liidumaade tasandil, Austrias on rahvaalgatus lubatud föderaaltasandil ja ka mõnes liidumaas.

Tartu Ülikooli doktorant Eero Liivik analüüsis eelmise aasta „Riigikogu Toimetistes" otsedemokraatia diskursust Riigikogus. Nagu selgub kirjutisest, leidsid põhiseaduse ekspertiisikomisjoni raporti koostanud juristid, et kehtiv põhiseadus on liialt Riigikogu-keskne ning rahvast ei ole riigivõimu teostamisel piisavalt usaldatud. Riik ootab küll rahva kaudu kõigilt üksikisikutelt tunnustamist, ent ei võta arvesse rahva vahetut arvamust. Liivik rõhutab ka doktor Heinrich Schneideri küsimust sellest, et millise kõrgeima võimu teostamisest saame kõnelda, kui rahvahääletusele pandavate küsimuste ring on piiratud ja rahvahääletuse korraldamise otsustab üksnes Riigikogu

Eesti vajab seega põhimõttelist põhiseaduse täiendust, mis annaks kodanikele juurde võimalusi riigiasjades rohkem kaasa rääkida ja toimuks kodanikuaktiivsuse kasv. 25 000 kodanikule tuleb anda võimalus algatada seaduseelnõu, sõltumata Riigikogus esindatud erakondade osalusest algatuses! Rahvaalgatuse seadustamine aitaks ka leevendada rahva seas mõningast tüdimust erakonnapoliitikast ning elavdada kodanikuühiskonna tegevust. Nii meedias kui ka inimeste seas saaksid rahvaalgatuse kaudu tekkida mitmesugused arutelud selle üle, milline eelnõu koguks 25 000 allkirja ja milline probleem vajaks kõige enam lahendamist.

Rahva poolt parlamenti saadetud eelnõu distsiplineeriks oluliselt ka Riigikogu ennast. Rahvaalgatuse korral vaevalt et koalitsioon julgeks käituda arrogantselt ja algatused ei lendaks nii kergekäeliselt sahtlisse. Rahvaalgatuse toomine põhiseadusesse aitaks parandada poliitilist kultuuri, millest aga meie võimuerakonnad ilmselgelt huvitatud pole.

Sisuliselt pole meie riigis, hoolimata meediakärast, muutunud suurt midagi - koalitsioon endiselt näitab Riigikogus Keskerakonna sisukatele eelnõudele punast tuld ja Rahvakogu ideedele lastakse lihtsalt suures kaares vett peale.

PRIIT TOOBAL,  Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Keskerakonna peasekretär

Jaga |