Õnnitlen kõiki riigi juubeli puhul

E. P.,      20. veebruar 2008


Olen vanem kui meie vabariik – sündisin 1916. aastal – ja olen üle elanud mitmed valitsused ja valitsejad. Mul oli õnn alustada eluteed siis, kui ühtehoidmist ja südamlikkust oli inimestel palju rohkem. Noorus ei olnud siis ülbe vanainimeste vastu ning endast vanemaid õpetati austama kodus ja koolis. Olin 20-aastane, kui tulin Tallinna. Raske oli, aga kodus oli peale minu veel kuus hinge. 1940/41. aasta ja sõda puudutas ka meie peret ja mind. Uuesti olin Tallinnas tagasi 1946. aastal. Siis tuli pärast tööpäeva Tallinna varemetest taastada, hoolitseda oma pere eest ja lapsi kasvatada – korraga oli vaja kolm last kooli saata.

1988-1989 tekkis Eestil uus võimalus oma riiki üles ehitada. Nüüd tehakse seda Euroliidu ja globaalse maailma käskude ja seaduste järele. Mõnikord mõtlen: mis on siin vahet 16 aastat tagasi otsa saanud ajajärgu ja praeguse vahel – ikka juhib meid võõras võim?

Armastan endiselt oma Eestimaad, aga mis saab meist, eestlastest? Kas neid saabki ükskord enam olema – meil ei sünni ju enam küllalt lapsi, pole suuri peresid, kus kunagi kasvasid töökad inimesed.

Soovin õnne kõigile eestimaalastele meie riigi 90. aastapäeva puhul! Mul on vabariigi aastapäeva ajal ikka pisar silmas, kui soovin järgnevatele põlvkondadele mõistust hoida meie sinimustvalget lippu ja meie esimese Eesti riigi hümni. Austage juuri, millest olete sündinud! Raha ei ole jumal! Suure raha asemel olgu aus südametunnistus, ligimesearmastus, andestav meel, kohusetunne oma riigi ees!

Ühtlasi soovin Keskerakonnale õnne Rahvarinde 20. aastapäeva puhul.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)