Viimane aeg sõjakirves maha matta

Udo Knaps,      31. mai 2006


Vene inimesele on 9. mail Tõnismäele lillele toomine sama hingelähedane püha toiming, mis eestlasele 24. veebruaril pärjapanek Vabadussõja monumendi jalamile.
Tõnismäel on sõjaveteranid oma üritusi seni rahumeelselt läbi viinud. Kuid nüüd jääb tahtmatult mulje, et järjekordsete valimiste lähenedes saadavad erakondade „politrukid" omi sinna kirgi üles kütma, sest nii mugav on deklareerida: näete, meie sinimustvalget rüvetatakse!
Üks koht võiks ju Punaarmee veteranidel oma hukkunud kaaslaste mälestamiseks ja natsismi üle võidu tähistamiseks siiski olla. Kas ausamba kulukas „sõidutamine" kusagile kalmistule nagu reservaati oleks mõistlik lahendus? Oletame, et pärast „platsi puhtakslöömist" hakatakse Russalka jalamile või Toompea katedraali trepile lilli viima – kas siis kogume allkirju ka nende lammutamiseks?
Selle eest, et Stalini okupatsioonirezhiim mind 1949. aastal Siberisse küüditas, ei hakka ma ju ometi okupandiks sõimama kogu vene rahvast, kes ise samuti Stalini rezhiimi tõttu palju kannatada sai.
Mis puutub Teise maailmasõjasse, siis selle kohta on vene inimesel alibi olemas: võime küll vaielda, kas Stalin või Hitler oli suurem okupant, kuid Hitler tungis siiski Venemaale kallale ja vene inimese jaoks käis see sõda oma maa kaitseks. Nii tähendas praegustele sõjaveteranidele 1944. aastal üle Narva jõe tulek võitu fashistlike okupantide üle. Poleks väga imestada, kui 9. mail Vene suursaadiku kõrval USA, Briti ja Prantsuse suursaadik tooksid Tõnismäe ausambale lilli – olid ju need riigid viimases suures sõjas liitlased.
Kui 9.mail Pronksmehele lillede paneku kohta ei peaks me ainsatki paha sõna ütlema, siis Tallinna „vabastamise" päev solvab eestlast küll – Eesti okupeerimist kommunistliku rezhiimi poolt ei saa vabastamiseks nimetada. Kui 9. mail linnavalitsus lubab üritust korraldada, siis septembris tuleks see keelata – küllap nii oleks õiglasem.
Paljukannatanud Eesti jäi kahe suure okupandi tallermaaks ja nii tuli Eesti poistel paratamatult olla kahurilihaks mõlemal poolel. Sageli määras nende saatuse vaid sünniaasta. Selles, et osa sattus sõdima „õigele", osa „valele" poolele, on „süüdi" emad, kes nad valel aastal ilmale tõid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)