Maria Savisaar: Teeme maleva aastaringseks

Tarmo Lausing,      12. oktoober 2005


Õpingud Tartu Ülikooli doktorantuuris, töö Tallinna linnavolikogus, õpilasmaleva nõukogu eesotsas ning miljon muud tegevust. Kuidas kohalikel valimistel Tallinnas Haaberstis kandideeriv Maria Savisaar kõike jõuab?

Möödunud kohalikud valimised olid Sulle edukad, pääsesid volikokku. Mida Sa kolme aasta tööst esile tõstad?
Emadele sünnitoetuste ja kooli minevatele lastele ranitsatoetuste maksmist, pensionäride toetamist 500 krooniga, kui räägime ajast, mil Keskerakond on olnud linna juhtiv jõud. Õpilasmaleva asutamist – tänavusest malevasuvest võttis osa juba 1500 noort ning malev liigub praegu sinnapoole, et muutub üleriigiliseks organisatsiooniks. Kui vahel räägitakse, et Tallinn elab Eesti arvelt, siis siin on taas üks näide, et Tallinn teeb tegelikult midagi kogu Eestile. Noortele suunatud algatused on need, mille mõju ulatub kõige kaugemale tulevikku.

Samal ajal lõpetasid Tartu Ülikooli ning oled jõudnud juba ka magistrikraadi omandada – erialaks rahvusvahelised suhted. Huvitab see Sind rohkem teadusena või saab spekuleerida, et mõtled võimalikule diplomaatilisele karjäärile?
Haridust on minu perekonnas alati väärtustatud. Olen õnnelik inimene, sest mul on olnud võimalus järjest õppida. Praegu teen esimesi samme doktorikraadi suunas. Mis puutub teooriasse või praktikasse, siis olla rahvusvaheliste suhete alal haritud ning mitte astuda praktilisi samme välispoliitikas – sellest pole katki midagi. Ülikoolist omandatud teadmistest ja silmaringist on kasu ka igal muul elualal. Olla rahvusvahelistes suhete teoorias harimatu ja ikkagi võtta vastu diplomaatiline ametikoht on aga vastutustundetu.

Tagasi Tallinna juurde. Noored paistavad praegu unistavat pigem kodust linna lähiümbruses kui Tallinnas. Vaadates, kuidas kerkivad linnakud linna serva, näib, nagu oleks linn inimestest tühjaks jooksmas. Miks on nii ja mida teha, et seda peatada?
Aga kas me oleme noori peresid piisavalt väärtustanud? Või näitavad nad Tallinnale jalgadega koha kätte.
Tõsi, Keskerakonna eestvõttel on sisse viidud päris korralikud toetused noortele peredele: sünnitoetused ja kooliminekutoetused, tasuta koolitoit riiklikul tasemel ja palju muud. Noorte Tallinnas hoidmiseks tuleb aga minna kaugemale. Tagada, et igal lapsel oleks lasteaiakoht, aidata noori inimesi elamispinnaga. Viimasel volikogu istungil andsin menetlusse eelnõu, mis joonistab välja selged piirjooned, mida teha noorte eluasemekriisi lahendamiseks. Samamoodi kui aastad tagasi käivitati edukas munitsipaalehitusprogramm sundüürnike mure lahendamiseks, on nüüd kavas rajada linna toel elamuid noortele peredele. Peamine on, et me ei pistaks pead liiva alla. Tuleb tunnistada, et selline probleem on – siis tulevad ka lahendused.

Õpilasmalev on samuti põhjus, miks Tallinnasse jääda. See lisab justkui kolmanda astme noorte perede toetamisse: lapse sünnil, kooliminekul, siis pisut hiljem suvevaheaja sisustamisel ja esimese töökogemuse pakkumisel?
Täpselt. Õpilasmaleva üle võib kindlasti kogu volikogu Keskfraktsiooni koosseis uhke olla. Kolme aastaga oleme üles ehitanud maleva, mis on noorte hulgas väga populaarne. Sellel aastal on plaanis maleva tegevust laiendada nii, et tegevus toimuks ka kooliajal. Kui Tallinna visioonikonverentsile vajati appi 15 noort vabatahtlikku, siis ühe päevaga avaldas soovi 70 malevanoort. Tuleb ainult võimalusi pakkuda – huvi on olemas.

Oled paratamatult aastaid poliitikaga kokku puutunud – veel enne, kui ise poliitilises elus kaasa lööma hakkasid. Mõistad Sa neid inimesi, kes kõigi nende skandaalide ja poliitilise ussitamise peale poliitikale lihtsalt käega löövad?
Muidugi mõistan. Vahel jääb mulje, nagu olekski poliitika üksainus kähmlus võimu pärast. Vahel see seda ongi. Samas, kas käega löömine on mingi lahendus? Kas valitsusest põgenev intellektuaal pole mitte allaandja? Miks ta midagi ette ei võtnud? Selleks et meie poliitiline kultuur areneks, on vaja noori, kes selle uuele tasemele viiksid. Nendel kohalikel valimistel kandideerib 247 Keskerakonna noortekogu noort ning panen südamele kõigile Keskerakonna toetajatele – valima minnes mõelge, et kuigi noor inimene on kahtlemata vähem tuntud kui vanema põlve poliitikud, võib just tema volikogu fraktsiooni tõeliselt tööle panna.

Mainisid, et andsid volikogus üle noortele peredele munitsipaalelamute ehitamise programmi eelnõu. See pole enam pisiasi, et Keskerakond sedasi noori usaldab …
Meil on vanemate ja nooremate poliitikute vahel piisavalt hea klapp ja teineteisemõistmine. Mõlemad pooled mõistavad, et iseseisva elu alustamine on noorele inimesele oluline samm. Selle lahutamatuks osaks on oma kodu rajamine, mis aga tänasel päeval on äsja ülikooli lõpetanud inimesele keeruline. Paljude noorte sissetulekud on liiga väikesed, et eluasemelaenu võtta. Programmiga "Igale noorele perele oma kodu" on päri ühtviisi nii nooremad kui vanemad inimesed Keskerakonnas. Samamoodi ei sõdi noored vastu eakate toetamisele. Sellisest koostööst sünnibki tasakaalustatud poliitika, mida on palju enam vaja kui ühe äärmuse võimutsemist teise arvelt.

Noored ei lahku ainult pealinnast, vaid ka riigist. Neist paljud ei tule tagasi. Paljud unistavad, et saaks aga minema. Sina käisid ära ja tulid tagasi.
Selleks et aru saada, mis midagi väärt on, tuleb vahepeal ära olla. Minuga oli just nii. Olen väga rõõmus, et mul oli võimalik välismaal magistrikraadi teha. Nüüd, tagasi olles näen Eestis palju rohkem head ja toredat, mida siin elades alati hinnata ei osanud.

Oled seotud paljude ettevõtmistega: õpid, kandideerid, töötad, ajad õpilasmaleva asju, osaled linnavolikogus. On sul üldse vaba aega, kuidas sa seda sisustad?
Mulle vahel tundub, et see, kas vaba aega on või ei ole, on rohkem suhtumise küsimus. Eestis on moeasjaks rääkida, kui vähe on aega või et vaba aega üldse ei ole. Mul on piisavalt aega tegelda asjadega, mida ma väärtustan ning see ongi kõige olulisem. Väga-väga väärtuslikuks pean ma aega, mida saan veeta oma perega. Seda võiks alati olla rohkem.

Vestles

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)