Kes kinkis pensionäridele sambavarguse ja indeksid?

HEIMAR LENK,      27. aprill 2005


Eelmises Kesknädalas ilmunud sotsiaaldemokraadi Kadi Pärnitsa artikkel "Pensionitõus tuleb raiuda seadusse" tekitas nii mõnelgi lehelugejal nõutust ja tundub selle loo autorile lausa avalikkust eksitavana. Seepärast loen enda kohuseks mõnda fakti selgitada ja ka ajaloolist tõde täpsustada.

"Kellel on ajaloo vastu sügavam huvi, leiab otsuste tagamaad üles ka Riigikogu stenogrammidest," kirjutab Riigikogu liige Pärnits. Teen seda minagi ja meenutan proua Pärnitsale, et seaduse, mis pani pensionireformi tänaste pensionäride õlgadele ja võttis sotsiaalmaksust 4% ära, vastu hääletas tol korral ehk siis viis aastat tagasi enamik Keskfraktsiooni liikmeist ja seaduse poolt polnud mitte ühtegi meie saadikut.
Keskfraktsioon pidas seaduse vastuvõtmisel tugeva vastukõne. Mitte teise pensionisamba enda vastu, vaid kogumispensionide reformi kulude katmise vastu sotsiaalmaksu arvelt. Keskerakonna volikogu mõistis Isamaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate ebaõiglase pensionireformi hukka.

Mõõdukate inimvaenulik pensioniseadus
Ajaloo süüpinki tuleks kõigepealt seada muidugi Mart Laari teise valitsuse sotsiaalminister ja tänane sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Minister töötas välja keeruka indeksite süsteemi, mis võimaldab pensionäridele tänaseni maksta vähem raha, kui riigil võimalik oleks.
Kuigi kogumispensionide seaduse arutelul Riigikogus kinnitasid Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate valitsuskoalitsiooni liikmed, et mingil juhul esimesest sambast teise pensionisamba ehk siis kogumispensioni tarbeks raha ei võeta, läks ajaloos otse vastupidi ja ligi kahe miljardi suurune vargatemp 370 000 pensionäri vastu sai teoks. Sümboolsesse süüpinki tuleks panna ka veel kümneid Riigikogu liikmeid, tolleaegsed sotsiaal- ja rahandusminister ning mõned kantslerid.

Olukord, mille tollane seadus sünnitas, on lausa skisofreeniline. Tänaste pensionäride arvelt rahastatakse teise samba kogumispensioni, mida hakatakse edaspidi välja maksma praegustele elujõust pakatavaile jõujõmmidele!
See tähendab, et sotsiaalmaksu 20%st, mis peaks täielikult minema praegustele pensionäridele pensioni maksmiseks, võtab riik nüüd 4% ära ja paneb teise sambasse, mis läheb väljamaksmisele paarikümne aasta pärast ja hoopis järgmistele pensionäridele.
Rikutud on tänaste pensionäride õigusliku ootuse printsiipi, sest kui nemad veel tööl käisid ja neilt 20% sotsiaalmaksu iga kuu riigile läks, siis teadsid nad, et see raha tuleb kunagi neile pensionina tagasi. Nüüd on nad aga petta saanud, sest riik võtab 4% kahekümnest ära ja kannab selle raha elujõuliste töölkäijate arve peale.
1991. aastal vastu võetud sotsiaalmaksu seadus seda teha ei lubanud ja nägi ette kogu 20% väljamaksmist pensionideks. Suur osa nüüdseid eakaid selle seaduse järgi ka pensionile läks ja seega pole praegused pensionärid teise samba rahalist kohustust enda peale võtnud.

Sotsid võiksid viisakalt vaikida
Proua Pärnits mängis oma Kesknädala artiklis kindla kaardi peale, et lugeja ei pruugi kõiki fakte mäletada. "Kui Eestis on mõned erakonnad, kes 4% asjus peaks oma suu kinni hoidma, siis on need Reformierakond ja Keskerakond," süüdistas Pärnits Laari kolmikliidule järgnenud kaksikliidu erakondi vale pensionipoliitika elluviimises.

Paraku jättis loo autor meenutamata, et 2002. aastal astus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon riiki juhtima Laari valitsuse eelarvega ja Nestori kirjutatud kogumispensioni seadusega. Hetkega polnud ju võimalik Mõõdukate ehitatud vildakat sotsiaalsüsteemi, kuhu oli sisse planeeritud nii pensionikaos kui tervishoiukriis, ümber teha. Seadused olid vastu võetud ja neid tuli täita.
Küll tasub aga meenutada, et Laari sellesama viimase valitsuse esimesel aastal, kui sotsiaalministriks oli Nestor, tõsteti pensione ainult 11 krooni ja järgmisel aastal vaid 1 kroon. Miks siis ametiühingute hing ja töörahva kaitsja Kadi Pärnits ei püstitanud loosungit, et pensionitõus tuleb seadusse raiuda, nagu ta nüüd Kesknädalas hüüab?
Ajaloolise tõe huvides tasub meenutada sedagi, et Keskerakonna astumisega võimuliitu tõstis valitsus 2002. aastal, mil sotsiaalministriks oli praegune eurosaadik Siiri Oviir, korraga pensione tervelt 360 krooni võrra ja täna võimul oleva valitsuse koalitsioonileppesse sai Keskerakonna nõudmisel sisse kirjutatud 600-kroonine pensionitõus.
Ja veel sedagi meenutaks, et Juhan Partsi valitsus kandis kohustusliku pensionikindlustuse fondi 2004. aastaks 769 100 000 krooni ja 2005. aastaks tervelt 1 037 600 000 krooni.
Seega pandi II sambasse ligi kaks miljardit krooni ja ikka seda esimesest sambast võetud ehk tänaste pensionäride taskust varastatud raha. Keegi poleks seda teha saanud, kui meil poleks sotsiaaldemokraatide valmis kirjutatud seadust ega nende konstrueeritud vanurivaenulikku pensionide indekseerimise süsteemi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)