Rahulolev ja edukas Tallinn

Tegelikkust eirates püütakse rahulolevatele linnakodanikele tõestada, et polegi nad nii rahul ühti. Taas on asutud ka ründama linlaste poolt soositud tasuta ühistransporti. Väited, et tasuta ühistransport polevat elujõuline, kurnavat linnakassat ja toovat kaasa teenuse allakäigu, kõlavad otsekui hääled minevikust.

Vastupidiselt neile, kes tasuta ühistranspordile üleminekul „hoiatasid“ kiire allakäigu eest, on alates 2013. aastast taristu ja veeremi uuendamisel toimunud plahvatuslik areng. Käesoleva aasta 1. septembriks lõpetame kogu linnas trammiteede põhjaliku renoveerimise ning ehitame valmis trammitee-pikenduse lennujaamani. Tallinna tänavail sõidab 20 uut CAF Urbos trammi. Selle aasta lõpuks on saanud põhjaliku remondi kõik vanemad KT-4 ja KT-6 trammid. Tasuta ühistranspordile üleminekul järgnenud „trammirenessansile“ võrdset varasemast ei mäletata.

Ka tallinlasi teenindavate busside osas on just tasuta ühistranspordile ülemineku järgselt toimunud tõeline revolutsioon. Täna vastavad enam kui pooled meie bussidest Euro-5 ja Euro-6 saastenormidele. Oleme esimestena Eestis võtnud ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid – 44 bussiga kuulume kümne hübriidsõidukirohkema Euroopa linna hulka. Meie busside keskmine vanus langeb selle kuu lõpul, pärast 50 uue diisel- ja hübriidbussi saabumist, 8,2 aastale.

Tulles tagasi eelmainitud arvamusuuringu juurde, võib nentida, et ühistransport on linlaste poolt soositud. 46% uurimuses osalenuist leiab, et 2016. aastaga muutus ühistransport paremaks. 40% arvab, et see on püsinud jätkuvalt heal tasemel. Kokku on rahulolevaid veenev hulk – 86%. Neist koguni 26% kinnitab, et ei näe ühistranspordis mingeid puudusi. 20% mainib siiski vajakajäämisi busside puhtuses ja samapalju kurdab liiga suure täituvuse üle tipptundidel. Päris rahulolematuid, kelle arvates ühistranspordi olukord eelmisel aastal halvenes, on 5%, ning seegi tuleneb peamiselt Kopli-suunalise trammitee remondiga kaasnenud ebamugavustest.

Tallinnas on viimasel kümnendil toimunud olulised muutused. Enam ei räägita Lasnamäest, Mustamäest ja Õismäest kui magalarajoonidest, vaid neisse, varem monofunktsionaalsetesse linnaosadesse on kerkinud uued kaubandus- ja meelelahutuskeskused ning, mis eriti oluline, on tekkinud suurel hulgal kodulähedasi töökohti. Linnavalitsuse poolt rakendatud linnaruumi tihendamise ja kohalike keskuste loomise poliitika elujõulisust tõestab ka uuring, kus tuuakse välja inimeste liikumine erinevate asumite vahel.

Tallinna suurim tõmbekeskus on jätkuvalt Kesklinn, kuhu suundub argipäevahommikuti 31% linlastest. Kesklinna elanikest jääb oma linnaossa aga 56%.

Kesklinna järel toimub suurim linnasisene liikumine Lasnamäele, kuhu suundub 20% linlastest. Lasnamäelastest jääb linnaossa 40%. See näitab, et meetmed Lasnamäe taristu tihendamiseks on vilja kandnud.

Linnaruumilisi lahendusi arvestame ühistranspordi logistikas. Tallinna ühistranspordi esmaseks ülesandeks pole enam suurte rahvahulkade liigutamine kesklinna. Oluline on tihendada asumitevahelisi otseliine ning veelgi tõsta ühissõidukite kvaliteeti.

Palju on Tallinna puhul räägitud autostumisest. Kindlasti on see probleemiks, ent hea ühistransport ja kodulähedasi teenuseid pakkuv keskkond on ka siin olukorda leevendanud.

74% Tallinna leibkondadest omab autot ja 30 protsendil neist on autosid enam kui üks. Ometi pole auto linnasisesel liikumisel tallinlaste esimene valik. Kui autot nimetab liikumisel esmaseks soosikuks 39%, siis ühistransporti eelistab tubli 47% linlastest. Ühistranspordiga liiklejaid on enim Kristiines (53%), Lasnamäel (52%), Mustamäel (50%) ja Nõmmel (49%) ning kõige vähem Kesklinna elanike seas (36%). Autoga liigeldakse enim Pirital (53%) ning kõige vähem Kesklinnas (37%) ja Mustamäel (36%).

Hämmastavad tulemused andis aga uuring linlaste jalgsiliikumise harjumuste kohta. Selgus, et Kesklinna elanikest koguni 24% liigub peamiselt jalgsi. Kõige mugavamad on aga looduse rüpes elavad piritalased ja nõmmelased, kellest vaid 4% ja 5% võtab ette pikemaid jalgsikäike.

Mõeldes vahenditele, mida on kulutatud jalgratturitele paremate liikumisvõimaluste loomiseks, tundub rattasõitjate arv üllatavalt väike. Vaid 0,7% uuringus osalenuist nimetas peamise liikumisvahendina jalgratast. Siit tuleks võtta õppust populistidel, kes räägivad osa ühistranspordile eraldatud.

vahendite ümbersuunamisest massilisse jalgrattateede ehitamisse. Eesti heitlikus ilmastikus pole üldrahvalikku sadulasse-istumist siiski loota.

Tallinn on rahulolev linn. Rahul ollakse ühistranspordiga, linnaruumi inimkesksemaks muutumisega, otsustega, mida linnavalitsus langetab. Need, kes vastupidist väidavad, toogu välja vastavad faktid.

ENNO TAMM,

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimees

Jaga |