Igasugune eeskuju ei vääri järgimist

Miks peaksime võtma eeskuju sealsetelt kinnimakstud provokaatoritelt ja kasulikelt toladelt, kes märatsevad tänaval selle nimel, et „võidelda välja" õigus painutada end Brüsseli orjaikke alla? Ukrainas on elust võõrandunud mitte valitsus, vaid hoopis need märatsevad massiinimesed, kes arvavad tõsimeeli, et Euroopa Liidus olles saabub kohe kõigile õnn õuele.

Need lihtsameelsed ei aimagi, et - erinevalt Eesti-sugusest TEISEjärgulisest liikmesriigist - muutub Ukraina seal KOLMANDAjärguliseks liikmesriigiks, keda lüpstakse, nagu jõutakse. Enne aga hävitatakse ta tööstus ja põllumajandus ning ujutatakse kohalik turg üle odava ja tihtilugu kehva kaubaga.

Euroliit on Ukrainat jahtimas ainult selleks, et saada sealt ressursse. Poolnäljastele „ülestõusnutele" supiköökide loomine ja nende „revolutsionääritegevuse" kinnimaksmine on täpes selle kõrval, mis Euroliit endale siis saab, kui tal õnnestub Ukrainale käpp peale panna.

Kas keegi on üldse kursis, mida see „kauaigatsetud" assotsieerumisleping EL-iga Ukrainale TEGELIKULT kaasa tooks? Ja miks selle teksti nii raske hankida on?

Kui mitte, siis võtku alustuseks ette tänavu 29. jaanuari ajaleht „Kesknädal" ja lugegu selle 7. leheküljelt artiklit „Ukraina rahvast hullutatakse valega".

Selle esimene kaks kolmandikku on lausa jahmatamapanev. Tõsi, viimane kolmandik on tavaline suurvene jura, kuid see ei vähenda loo esimese kahe kolmandiku väärtust.

Ukrainas käiva mässu TEGELIKE tagamaade ja asjaolude kohta leiab (ingliskeelset) teavet ka näiteks Strateegilise Kultuuri Fondi kodulehelt www.strategic-culture.org

Jaga |