Reformierakonda võib oodata Rahvaliidu saatus

Sel viisil püüdis Laiapea tõmmata paralleele Reformierakonna olukorraga. Erakonna enda väitel on tal praeguse seisuga 11 500 liiget (registri andmetel küll vaid 10 956). Reformierakond on seadnud eesmärgiks saada 2013. aastaks täis 13 000 liiget, et sel viisil muutuda liikmete arvult Eesti suurimaks erakonnaks.

Infopartisan toob välja Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke väite, et viimastel kuudel on Reformierakonnaga liitunud palju omavalitsusjuhte, mille tulemusel sellest parteist on saanud kohalikes omavalitsustes kõige enam valitsusvastutust kandev erakond.

„Selle peale jääb siin ainult üle meenutada, et alles veidi enam kui viie aasta eest oli Eestis liikmete arvult suurimaks erakonnaks Rahvaliit, täna on selleks Keskerakond. Mõlemad olid väga tugevalt esindatud kohalikes omavalitsustes, kuid tänaseks on nende positsioonid neis oluliselt nõrgenenud, kuigi alles kahe ja poole aasta eest saavutas Keskerakond kohalikel valimistel ülitugeva võidu," kirjutab Laiapea.

Infopartisani postituse autori sõnul kinnitavad ka varasemad poliitmaastikul toimunud muudatused, et kui Reformierakond saab Eestis liikmete arvult suurimaks, siis ootab teda ees täiesti selge allakäik. Laiapea sõnul võib selline seaduspära esmapilgul näida ebaloogiline (mida rohkem liikmeid, seda tugevam peaks ju olema kandepind), kuid sellele on väga lihtne seletus: kui võimuerakond hakkab panustama paisumisele, nagu tegid valitsuses olles nii Rahvaliit kui ka Keskerakond, siis astuvad inimesed selle liikmeks järjest sagedamini pragmaatilistel, mitte maailmavaatelistel põhjustel, et saada sedakaudu hüvesid ja töökohti.

„Aga mingist piirist alates ei suudeta neid kasvavaid vajadusi enam rahuldada (luuakse juurde kohti nõunikele, jagatakse kohti nõukogudes, politiseeritakse erinevaid ameteid, kuid saamamehi on lõpuks ikkagi rohkem, kui on neile anda) - sellest hakkavad tekkima erakonnas pinged, sest suhteliselt paljud on liitunud eelkõige ju isikliku kasu saamiseks, mitte erakonna maailmavaate eest seismiseks. Ja kui lisanduvad tagasilöögid valimistel, siis on krahh kerge tulema," kinnitab Laiapea.

Ta soovitab Reformierakonnal loobuda oma autoritaarsest poliitikast ja läbi viia Eesti poliitilise süsteemi sisuline liberaliseerimine, mis võimaldaks Eestis tekkida erinevatel, tõepoolest maailmavaatelistel erakondadel, millega liberaalid oma maailmavaatest lähtudes koostööd saaksid teha, mitte taotleda lihtsalt võimu koondamist enda erakonna kätte. Kui jätkatakse viimatinimetatut, siis ei maksa Laiapea sõnul imestada, kui Reformierakonda ootab ees sellesarnane saatus, mille osaliseks on saanud Rahvaliit ja Keskerakond; mis võib küll erineda detailides, kuid mitte oma lõpptulemuselt erakonna kui terviku jaoks.

Refereerinud Kesknädal

Jaga |