Tarmo Tamm: fraktsioonijuhi töö on minu elu vastutusrikkaim amet

Tarmo, oled intervjuu ilmumise hetkeks olnud täpselt nädala Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees. Kas oled juba sisse elanud ning millised olid kiireimad asjad, mida pidi lahendama?

Sisseelamine võtab loomulikult aega, sest ettepanek asuda fraktsioonijuhiks tuli minu jaoks veidi ootamatult ja ettevalmistumise aeg jäi lühikeseks. Pärast Kadri Simsonit, kes juhtis fraktsiooni seitse aastat, on uuele juhile kõrged ootused, sest Kadri on seadnud lati väga kõrgele. Tänan erakonna esimeest ettepaneku eest asuda fraktsiooni juhtima, samuti tänan erakonna juhatust ja fraktsioonikaaslasi mulle antud usalduse eest.

Esimene töönädal möödus kiirelt ja lahendamist vajavaid küsimusi oli palju. Uued komisjonide koosseisud, kokkulepped IRL-i ja SDE fraktsioonide juhtidega, uued fraktsiooniliikmed Riigikogus, rahanduskomisjonis menetletavad eelnõud, valitsuskabineti vahetus ja palju muud. Mõni lõuna jäi tõesti vahele ja ajalehed jäid lugemata. Tänu tegusatele abilistele Gretale ja Kätlinile suutsin kõige kiiremad asjad siiski ära lahendada. Suur abi esimesel töönädalal oli fraktsiooni uuest aseesimehest Erki Savisaarest, kellega kujunes koostöö meeldivaks juba esimesest päevast alates. Endistest fraktsioonijuhtidest jäi ametisse ainult Valeri Korb ja loodan väga tema kogemustele fraktsiooni juhtimisel.

Kui palju õnnitlusi uue ameti puhul tuli?

Uue ameti puhul oli õnnesoovide hulk üllatavalt suur, võrreldes tavapärasega kasvas sõnumite ja telefonikõnede arv kordades. Kõige suuremat rõõmu tundsid mu ametikõrgendusest kodukandiinimesed.

Kuidas on fraktsiooni töötajate meeskonnaga, kuuldavasti vajavad ministrid endale häid abilisi, ning esmajärjekorras vaadatakse just seni fraktsiooni abistanud nõunike poole?

Vastab tõele. Lisaks sellele, et meie fraktsioonist läks viis Riigikogu liiget kandma valitsusvastutust, läks koos nendega läks ministeeriumitesse ka kuus tublit nõunikku. Plaanime töö ümber korraldada selliselt, et tulevikus ei saa fraktsioonis olema enam niipalju nõunikke ja töökohustused tuleb ümber vaadata. Väiksemale arvule töötajatele on võimalik aga maksta kõrgemat palka ja neid on parem tööalaselt motiveerida.

Sinu senine kogemus parlamendis on olnud olla opositsioonis oleva fraktsiooni liige. Mis nüüd muutub, kui Keskerakond on peaministri erakond?

Valitsuses olek muudab oluliselt fraktsiooni tööd. Arupärimisi ei ole enam vaja esitada ja infotunnis küsimuste esitamise au jääb peamiselt opositsiooni erakondadele. Samuti ei pea me eelnõudega niipalju vaeva nägema kui opositsioonis olles. Põhiliselt tulevad seaduseelnõud ministeeriumitest, ja sealse kompetentsi ning mahuvõimekusega on meil keeruline võistelda, kuid ega seda pole vajagi. Tuleb leida tihe kontakt ministeeriumitega, et saaksime eelnõudega tutvuda ja kaasa rääkida juba nende koostamise algfaasis.

Palju on räägitud Keskerakonna fraktsiooni sisemistest vastuoludest, tihti ka lõhest fraktsiooni liikmete vahel. Kuidas sina sellesse suhtud? Mida plaanid teha, et fraktsioon ühtne püsiks?

Mingid vastuolud kindlasti on, aga millises erakonnas neid poleks? Mingit lõhet fraktsioonis mina aga ei näe. Olen kindel, et kui inimestega rääkida ja nende soovid ära kuulata, siis on võimalik ühtsena edasi minna. Plaanis on fraktsiooni töö ümber korraldada ja ootan igalt fraktsiooni liikmelt ettepanekuid, kuidas nemad seda töökorraldust näevad. Riigikokku saavad targad inimesed, kes kindlasti on ka isiksused, ja targad ei hakka ometi enda valitsuse ja peaministri jalgealust õõnestama. Mis on alternatiiv? Kas uuesti opositsiooni?

Sinu õlgadele on pandud väga suur vastutus, sest eks Keskerakonna fraktsiooni ühtsusest sõltub valitsuse stabiilsus. Kas saad ikka rahulikult magada pärast fraktsiooni esimeheks valimist?

Fraktsioonijuhi amet on minu elu kõige raskem ja vastutusrikkam amet, aga koos heade inimestega saan loodetavasti ka selles ametis hakkama. Olen loomult meeskonnamängija ja loodan oma meeskonna toele. Pärast esimest “Foorumi” saadet ei tulnud terve öö und, aga elu on mind karastanud ja üldiselt magan nüüd hästi.

Peaminister Jüri Ratas on rõhutanud, et senine teerullipoliitika peab muutuma ning parlamendi opositsiooni ettepanekuid tuleb sisuliselt arutada, mitte lihtsalt sellepärast kõrvale heita, et eelnõu esitaja on valest erakonnast. Kuidas sina sellesse suhtud?

Olen peaministriga absoluutselt nõus, sest head ettepanekud on alati teretulnud ja leiavad kindlasti ka arvestamist, kui nad viivad meie elu edasi. Raadiosaates öeldi mulle, et nüüd aitab valitsus Tallinna linnal Linnahalli korda teha ja et sellest võidab Keskerakond. Minu jaoks täiesti arusaamatu lähenemine! Sellest ehitusest võidavad kõik Eesti inimesed ja kogu riigi majandus. Konverentsikeskus on tähtis kogu Eestile, ja pole tähtsust, milline erakond Tallinnas valitseb. Meil on liiga palju erakondadevahelist vastandumist, ja see ei vii elu edasi.

Opositsioonis olles korraldas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peaaegu iga kuu väljasõite eri maakondadesse, et tutvuda kohaliku elu, ettevõtluse jm-ga. Kas see jätkub ka nüüd, valitsust juhtides, või plaanid väljasõitude praktikat kuidagi muuta?

Arutame fraktsiooni liikmetega läbi, ja kui seda peetakse vajalikuks, siis väljasõidud kindlasti jätkuvad. Peame tegema valitsusega tihedat koostööd, et meil oleks hea ülevaade meie ministrite väljasõitudest maakondadesse ja nende plaanidest.

Riigikogu fraktsioon on endale saanud viis uut liiget, kellel ühelgi pole parlamendikogemust. Kas näed selles probleemi, kuidas aitad neil inimestel Riigikogu tööga kiiresti kohaneda?

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon sai väga tugeva täienduse, sest kõigil uutel fraktsiooni liikmetel on omavalitsuse tasandilt juhtimiskogemus ja nad saavad kindlasti ka Riigikogus väga hästi hakkama. Alati võivad nad pöörduda minu, fraktsioonikaaslaste või nõunike poole, ja loodan, et sisseelamine Riigikogu töösse saab olema kiire ja valutu.

Oled olnud Riigikogu liige alates 2011. aastast ja enne seda kauaaegne Põlva linnapea. Aga milline on sinu tööalane elu enne seda olnud?

Mina jagan oma tööalase elu kahte etappi. Paarkümmend aastat olin tööl tänase nimega majandis Põlva Agro, kus alustasin tööd mehhaanikuna ja jõudsin välja töökojajuhatajaks ning juhatuse liikmeks. Olin põllumajandusreformi komisjonis ja aitasin läbi viia Eesti ühe õnnestunuma reformi. Sellest majandist on pärit kaks Aasta Põllumeest – üks suurtootja ja teine talupidaja. Tagasi vaadates ei pea piinlikkust tundma, et midagi läks valesti.

Ülejäänud elu olen rahvast teeninud. Töötasin kaks aastat Põlva valla osavalla vanemana, kuus aastat Põlva vallavanemana ja üksteist aastat Eesti ühe elujõulisema omavalitsuse Põlva linna linnapeana. Nüüd olen teist koosseisu Riigikogu liige ja enne fraktsiooni esimeheks valimist olin rahanduskomisjoni aseesimees.

Olen oma töömeheteel liikunud sammhaaval ülespoole ja ühtegi astet pole vahele jäänud.

Kui fraktsiooni juhtimise kõrvalt peaks ka vaba aega jääma, mida kõige meelsamini ette võtad?

Olen kaua tegelnud spordiga, olen mitmekordne Eesti meister ja sport paelub mind ka tänasel päeval. Vähemalt korra nädalas käin ujumas ja Tallinnas olles püüan igal õhtul teha jalutuskäigu ümber vanalinna. Mul on kodus kaks Tiibeti mastifit ja minu kodus olles nemad juba ei lepi olukorraga, et ma neid metsa jalutama ei vii. Koertega tegelemine võtab omajagu aega ja nad on head stressi maandajad. Oma kodus juba tegevusest puudust ei tunne ja kõige paremini ma tunnengi ennast kodus.

Lõpetuseks, millist raamatut viimati lugesid?

Viimati lugesin Aadu Jõgiaasa raamatut “Veretu võitlus Eesti eest 1991”. Tõeliselt põnev oli toonaseid sündmusi taas meenutada. Suur tänu neile inimestele, kes meile vabaduse tõid, aga kahjuks oleme neid liiga vähe märganud ja tunnustanud.

Jaga |