Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Reformierakond reedab alati

VIRGO KRUVE,      26. märts 2014

Reformierakond tegi seda jälle. Reetis oma senise valitsusliitlase Isamaa ja Res Publica Liidu ning võttis abiparteiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna. Oravad tegutsevadki põhimõttel: reeta tuleb esimesena! Kuidas muidu on kõik selle sajandi valitsused muutunud ennetähtaegselt või valimiste järel just Reformierakonna algatusel?

 

s361 

 

2009. aastal muutusid peaminister Andrus Ansipile üleliigseks sotsiaaldemokraadid. 2007. aasta valimiste järel ei sobinud enam maadevahetuseskandaali mässitud Rahvaliit ja Eesti Raudtee taasriigistanud Keskerakond.


Kuni jaanuarini 2007 oli Ansipil täielik usaldus oma valitsuse majandusministri Edgar Savisaare vastu. Usaldus kadus, kui tuli avalikuks Reformi-poliitiku poolt miljonieurose annetuse küsimine Eesti Raudtee taasriigistamise eest (Kristen Michal lahkus seepeale Riigikogust), ja selle paljastuse kinnitamine viis Keskerakonna valitsusest väljajätmiseni. Valitsuse etteotsa oli Ansip saanud Juhan Partsi valitsuse majandusministri kohalt, kui puhuti üles Ken-Marti Vaheri mõõdikute skandaal, et saaks Keskerakonna valitsusse võtta.


2003. aasta valimiste järel ei jätkanud peaminister Siim Kallase valitsus koostööd Keskerakonnaga ja võimule tõsteti uustulnuk Res Publica, kes sai samapalju kohti parlamendis kui seninel võimupartner Keskerakonnal. (Kuigi Keskerakond sai rohkem hääli.)


Keskkriminaalpolitsei fabritseeris kiiruga skandaali Vladimir Panovi ümber, mis lõppes alles viis aastat hiljem - ilma kahtlustust esitamata. Reetmine oli 2002.aastal võimule toonud ka Siim Kallase, kes lõhkus toonase Mart Laari valitsuse ja saatis Isamaaliidu ning Mõõdukad (tänane SDE) opositsiooni.


Need olid ka aastad, mil räägiti ühiskonna tardumisest, kahest Eestist ja ühiskondlikust leppest .



Reformierakond liikus vasakule

Koostöö Reformierakonnaga on igale parteile lõppenud halvasti. 2009. aastal pääses sots Ivari Padar napilt soojale Brüsseli-kohale eksiili, aga erakonna esimeheks tõusis Sven Mikser (oktoober 2010). IRL-i küljest on murenenud Vaba Isamaaline Kodanik (VIK), Keskerakonnast on lahkutud korduvalt ja suurema meediakäraga. Res Publica ning Rahvaliit kaotasid oma nime ning parteijuhid jooksid laiali teistesse erakondadesse. Eestimaa Rohelised ei suutnudki valitsusse jõuda.


Seekord siis vabanes Reformierakond IRL-ist, kelle ministrid olid probleemsed. IRL-iga ühist valitsemist võrreldakse ajakirjanduses stagnatsiooniga. Juhan Partsi kaela jäävad Estonian Airi absoluutne allakäik (jagan Urve Palo pankroti-hinnangut), Eesti Energia kuluprojektid välismaal ja elektribörsi hinnatõus (kodu)tarbijaile.


Haridusminister Jaak Aaviksoo võis ju üles kiskuda rahvuskonflikti vene koolide ümber, nagu tehti sedasama 2007. aasta valimisteks Pronkssõduriga, kuid gümnaasiumide vastu sihitud kärpekirves lööb ka eestlaste koole. Lisaks veel õpetajatele streigijärgselt lubatud palgatõus, mis kuidagi ei jõudnud statistilisest näitajast õpetajate pangakontole ja mispeale käskis minister politseile teha avalduse raha kadumamineku kohta.


Siseminister Ken-Marti Vaheri haldusalas äritsesid IRL-i poliitikud elamislubadega nende riikide kodanikele, kelle vastu teeb praegu teravaid avaldusi kaitseminister Urmas Reinsalu. Meie kaitsekulutused on 2% SKP-st nagu püha puuslik, aga 24. veebruari paraadil nägime õhuväena lendamas kunagisi „metsavahte" või „moosiriiuleid". Riigikaitseraha tuleb paigutada nähtavalt tõhusatesse ettevõtmistesse, mitte aga põhjustada kaitseväelastele piinlikke hetki. Muidu meenub mulle ühe sõjaväelase ütlus relvastust tutvustavalt ürituselt 2008. aasta võidupühaparaadi järel: „Meie õhutõrje on nagu naise karvad - katab küll, aga ei kaitse."


Nii nagu Reformierakond 2007. aastal lõi IRL-ilt üle rahvuslaste hääled, nii kõrvaldas ta nüüd oma valijatega üht nišši jagava IRL-i ning liikus hoopis vasakule. Järgmisel kevadel ei tule enam mingit vasakpööret ja sotside juhist Mikserist ei saa peaministrit. Sotsid said juba aastaid tagasi endale puudli tiitli, sest läksid vastandlikku maailmavaadet esindavasse valitsusse. Nad on nagu roosa vein: võimul on koos IRL-i ja Reformiga, aga tulumaksu ja lapsetoetuste lubamise poolest lähenevad Keskerakonnale.



Riiki juhib ikka Ansip edasi

Kuigi valitsuses on uued ministrid ja ministeeriume tahetakse muuta, siis tegelikult juhitakse Eestit selle aasta lõpuni senise Ansipi valitsuse riigieelarve ja programmi järgi. Lubatud lapsetoetuse rohkem kui kahekordistamine, tulumaksuvaba tulu tõstmine ja tulumaksuprotsendi alandamine saab toimuda alles 1. jaanuarist 2015. Selleni jäänud üheksa kuud tuleb Taavi Rõivase valitsusel bluffida muutustest. Kusjuures eelarve tegemine 2015. aastaks (s.o järgmisele valitsusele) ju alles algab.


Selle valitsuse laps sünnib detsembri lõpus, umbes jõulude paiku, kui lubadused võivad teostuda järgmise aasta eelarves. Mina nimetan ametisse saavat valitsust jõululapse-valitsuseks, sest kõik head asjad saabuvad kaks kuud enne valimisi. Siis ei saa enam kõnelda, et lapsetoetus 19,18€ on kehtinud 2004. aastast alates, tulumaksuvaba on olnud 144€ alates 2008. aastast ja tulumaksuprotsent on 21 samuti 2008. aastast.


Siim Kallas lubas tulumaksu langetada 20% peale 2003. aasta kampaanias ja plaanis tulla seda peaministrina üle andma (8 aastat pärast tähtaega), kuid selle plaani rikkus IRL ära.


On kindel, et SDE kinnitab Andrus Ansipi järgmiseks eurovolinikuks - tänutäheks valitsusse võtmise eest.


20. märtsil kuulsin Taavi Rõivast lubamas valitsuse töö tulemusel palgatõusu töötajatele, aga samal päeval rääkis Elmar Vaher vähemalt 100 politseiniku koondamisest, et saaks jääjate palka tõsta. Palgatõus läbi koondamiste on vastuvõetamatu, nagu ka koolivõrgu kokkutõmbamine.


Juba Euroopa Parlamendi valimistel 25. mail saavad valijad anda hinnangu Taavi Rõivase valitsusele. Siis saab anda ka signaali sisepoliitikale.


VIRGO KRUVE, poliitvaatleja


[esiletõste] Nüüd tuleb Taavi Rõivase valitsusel üheksa kuud bluffida muutustest.


[esilehefoto tekst:]

REHEPAPID: 2011. aasta Riigikogu valimiskampaania plakatitest oli see rehepapi-loosung suurim ja rippus Tartus kõrgel Estiko ärikeskuse küljes. Seega kolm aastat tagasi asus Eesti võimsaim (5 korrust) valimisplakat ka visuaalselt kõige kõrgemal positsioonil.

Peaminister Ansip lubas toona: „Võid kindel olla." Väiksemad bussipaviljonide reklaamid täpsustasid: „Oleme hoidnud riigi rahanduse korras ja viinud majanduse uuesti tõusule. Teeme seda ka edaspidi."

Nüüd selgus, et majandus ikkagi ei kasva ja riigile rikkust lubanud Ansip unistab isiklikust heast voliniku töökohast astmelise tulumaksuga välisriigis.

Foto VIRGO KRUVE


[fotoallkiri:]

VÕIM TANTSITAB MEEDIAT: Sotside leeris oli suur rõõmupidu - eks seda võib ka mõista, kui pole mitu aastat valitsuses oldud ja nüüd on õnn sülle langenud.

Kuid Eesti Päevalehe ühe juhtivajakirjaniku Kärt Anvelti laia tantsukaart silmitsedes, mida ta jagab värske Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga, hakkavad ilmnema mõnedki vastused küsimusele, miks EPL kirjutab just nii nagu ta kirjutab - otsige, kas leiate sellest lehest midagi sotsidele kahjulikku! Isegi kui SDE endine liige maffioosselt käitub ja endale valimistel hääli ostab, jääb süüdi kes muu kui Keskerakond - SDE peamine konkurent.



Viimati muudetud: 26.03.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail