Miks liitusin Keskerakonnaga?

Mõned aastad tagasi, ma kohe ei mäletagi millal täpselt, edastas Keskerakond sõnumi: ´´Keskerakond hoolib!´´ Poliitilisele erakonnale filosoofiliselt paljutähenduslik mõiste. Nüüd, mil Keskerakonna juht hr. Edgar Savisaar viibib haiglas, tunnetan selle sõnumi inimlikult lihtsat tähendust. Senini olin olnud Eesti poliitilises elus küllaltki passiivne kõrvaltvaataja. Nüüd, vaadates ja analüüsides Eesti poliitilist kaarti enda ees, näen mitmeid ohumärke. Mõnedes Eesti väljaannetes kutsutakse inimesi avalikult üles lõhkuma Tallinna demokraatlikult valitud linnavõimu.

Võrust vaadates paistab Tallinn tavalise kogukonnana. Nii nagu maal on tekkinud aktiivsed külakogukonnad tänu ühtehoidvatele peredele, tänu vabatahtlikele ja hoolivatele kodanikele, nii on ka meie riigi pealinnas tunda ja näha sama vaimu ja hõngu, mida ei saa peita kõrghoonete, laiade teede ja tänavate, linnamüra ja kiire elutempo taha. Inimesed on ju ikkagi samad! Külakogukonnas on tavaks haigete eest hoolitseda. Mitte üks inimene ei suuda seda rasket tööd teha. Selleks ongi külakogukond omakeskis kokku leppinud: kes mis ajal ja mis mahus hoolitsemise ülesannet saab täita.

Olen otsustanud kuuluda kogukonda. Kogukonda, kellel on minuga samad vaated. Hoolida teistest. Ma ei soovi vastu midagi. Ma tahan anda. Tahan teha, mis õige: Seista teise inimese kõrval.

Sõnu pole nüüd enam vaja.

JÜRI PALLO

9. aprillil 2015, Võrus

Jaga |