Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Rahvas valis majanduslikult eduka Orbáni taas Ungaris võimule

INDREK VEISERIK,      09. aprill 2014

Ungari peaministri Viktor Orbáni juhitav partei Fidesz võitis ülekaalukalt 6. aprilli parlamendivalimised. Fidesz sai parlamendis 133 kohta, vasaktsentristlik opositsioon 38 ja paremäärmuslik erakond Jobbik 23 kohta.
 

s459 

Orbáni sõnul hääletasid ungarlased neil valimistel vihkamise vastu ja Euroliidust mittelahkumise poolt.


„Valijad kinnitasid, et Ungari koht on EL-is, kuid seda vaid tugeva rahvuslike huvide eest seisva valitsuse korral," rõhutas Orbán. Ta rõhutas, et Ungari on kõige ühtsem riik Euroopas.


Kuigi võrreldes 2010. aasta valimistega parandas Jobbik pisut oma positsioone, ei jäänud selle erakonna liider Gabor Vona tulemustega rahule. Ta lubas, et Jobbik võidab valimised 2018. aastal.


Jobbiku tulemus paremäärmuslike parteide seas on Euroopa viimaste aastate tugevaim. Varem on äärmusparempoolsetest vaid Šveitsi Rahvapartei selle tulemuse ületanud, saades 26,6% häältest.


Vasakpoolsetele olid valimised järjekordne läbikukkumine pärast võimust ilmajäämist 2010. aastal. Sotsialistide juht Attila Mesterházy keeldus Orbánit õnnitlemast, väites, et peaminister võitis ebaõiglaselt - valimissüsteemi muutmise tõttu.



Küsimus on majanduses

Orbáni meeletut edu valimistel võib kokku võtta loosungiga „It's the economy, stupid." („Küsimus on majanduses, põmmpea.") Just selle loosungiga võitis Bill Clinton 1992. aasta presidendivalimistel George Bushi. USA presidendivalimistel sai selgeks, et rahvast ei huvitanud invasioon Iraaki, külma sõja lõpp ega muu rahvusvaheline poliitika. Clinton mõistis, et rahvast huvitab enim oma majanduslik olukord. Sellele Clinton oma kampaania teraviku suunaski.


Viktor Orbánit saatis Ungaris nii suur edu tänu edukale majanduspoliitikale. Tema juhtimisel on riigi rahanduse defitsiit saadud kontrolli alla, see jäi 2013. aastal väiksemaks 2,2 protsendist. Tööpuudus langes alates Orbáni peaministriks saamisest rohkem kui kolm protsenti ja on praegu 8,6 protsenti. Siseriiklikud intressimäärad on samuti madalad ning Ungari laenukoormus on tugevalt vähenenud. Riiklike võlakirjade järele on klientide nõudlus väga suur. Ungari naudib suurt kaubandusülejääki. Riik elab läbi korralikku majanduskasvu, sisemaine tarbimine on praegu 8 aasta kõrgeim. Tänavu jaanuaris oli Ungaris majandususalduse indeks Euroliidu riikide seas kõrgeim.


Lisaks natsionaliseeris Orbáni valitsus pensionifondid, kehtestas nn „kriisiaegsed" maksud suurkorporatsioonidele, leevendas suuri kinnivarahüpoteeke võtnute tingimusi. Riigis vähenesid tulumaks ja inimeste majapidamistele kuluvad summad. Ungarlasi vaimustab riigi majandusliku õitsengu väljavaade, mille Orbáni valitsus 2010. aastast jõulise majanduspoliitika abil on loonud.


See on ka koht järelemõtlemiseks Eesti parempoolsetel parteidel, kes loodavad 2015. aasta Riigikogu valimisi võita taas sõjameeleolusid ja venevastaseid tundeid õhutades. Kui Eesti valija on tark, tabab Reformierakonda valimistel suur kaotus, sest meie majandus on jäänud kiratsema. Oravaid ei päästa ka üksikud propagandistlikud sammud, nagu näiteks lastetoetuste tõstmine.



Orbáni ja Savisaare sarnasused

Viktor Orbáni ja Edgar Savisaare vaadetes ning kujunemisloos suurteks poliitikuteks võib märgata mitut sarnasust. Mõlemad mehed on sündinud näiteks samal päeval, 31. mail. Orbán on Savisaarest 13 aastat noorem. Ta tuli poliitikasse pärast 1989. a peetud kõnet Budapesti Kangelaste väljakul, kus toimus ka 1956. a revolutsiooni juhtide Imre Nagy jt taasmatmistseremoonia. Too kõne tegi Orbáni avalikkusele tuntuks. Ta nõudis seal vabu valimisi ja Nõukogude vägede lahkumist Ungarist.


1988. a oli Orbán üks Fideszi asutajaliikmetest. Selle partei moodustasid põhiliselt üliõpilased, kes võitlesid kommunistliku režiimi vastu. 1991. a sai Orbánist Fideszi esimees. Savisaarest sai samal aastal Keskerakonna esimees.


Sarnaselt Savisaarega on Orbánit karjääri jooksul kistud korduvalt poliitilistesse skandaalidesse. Ta on saanud tunda mõõnaperioode, kogenud reetmist, valusaid hoope konkurentidelt ja meedialt. Kui Savisaar on terve oma karjääri vältel üritanud ühendada vasaktsentristlikke jõudusid koostööks Eesti poliitilisel maastikul, siis sama on üritanud Orbán teha paremtsentristlike jõududega Ungaris. Mõlemad seisavad oma riigi rahvuslike huvide eest ja on vastu „liberaalsele" riigimudelile, kus suurkorporatsioonidel ja pankadel on vaba voli rahva peal röövkapitalismi rakendada.


Võrreldes Savisaarega on Ungari tipp-poliitiku karjäär riiklikul tasemel olnud kahtlemata edukam. Orbán oli peaminister aastatel 1998-2002 (Savisaar 1990-1992) ja on seda alates 2010. aastast kuni tänaseni ja kauemgi, olles nüüd suurelt võitnud valimised.



Tõenäoliselt on võidu põhjuseks see, et Ungaris on märksa tasakaalustatum meedia, mis on 10 miljoni elanikuga riigis lasknud valijatel langetada läbimõeldumaid poliitilisi valikuid. Eesti meedias ju arutelu sisuliselt puudub. Edastatakse vaid rindeteateid sellest, kes on „vaenlane" ja kes „sõber". Lisaks kasutatakse meil ära inimeste madalaid instinkte (hirm, ahnus, kättemaks jmt), et valija ei otsustaks tervest mõistusest, vaid emotsioonidest lähtudes.


Kasutatud allikad:

hungarianglobe.mandiner.hu

The Guardian

Euronews


INDREK VEISERIK

indrek@kesknadal.ee



Viimati muudetud: 09.04.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail