Kas pankade kuldaeg on läbi saanud?

Aga see olevatki kapitalism, mida meil hoolega õppima asuti. Tihti, jah, õnnetult. Pangad maksid raha hoiustamise eest nende juures ka dividende. Nüüd on ajad muutunud ja pangad osutavad vaid tasulisi teenuseid.

Üsna üllatav oli lugeda rahapesu-andmebüroo aastaraamatust, et alates 2011. aastast on Eestit läbinud musta raha voog, mis on olnud seniarvatust ulatuslikum. Skeeme oli mitmeid ja selgunud on, et Eestit kasutati ühe toiminguga lausa 7,3 miljardi euro ulatuses Vene raha pesemiseks. Lisaks meedias kajastatud peegeltehingutele, mis tõid Danske Bank’ile suured trahvid. Kasutati ka lihtsamat moodust, nimelt kanti maksete väärtpaberitehinguga Venemaalt Eesti pankades avatud mitteresidentide kontodele Venemaa aktsiaid ja võlakirju. Need  müüdi siinse finantssüsteemi kaudu ning realiseerimisest saadud raha kanti  meil kontosid omanud mitteresidentidele.

Eestist saadeti raha edasi kümnetesse riikidesse ning tuhandetele firmadele ja eraisikutele.

Seda aastaid kestnud rahapesu, ja veel Venemaalt tulnuna, teati juba ammu, kuid midagi ei võetud ette. Kas meil polegi Finantsinspektsiooni, kelle ülesanne on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine? Millega tegeleb inspektsiooni juht Kilvar Kessler, kes armastab televisioonis esinedes rääkida kõigest muust, kui temale alluva süsteemi tegematajätmistest? See juht kirjutas Äripäevas 17. novembril 2017 niimoodi: ”Eraldi tuleb selgitada käsitlust, mis paneb vastastikku välistavasse sõltuvusse uued ärivõimalused ja rahapesu tõkestamise. See võib nii olla muinasjutumaailmas.” Kui Finantsinspektsiooni juhi sellise arvamusega nõustuda, siis on tema arvates meie pangad justkui puutumatud, nagu mingit sorti keskaegsed kloostrid, kuhu seaduse võim ei ulatu.

Jaga |