Kuidas hoida Eestit ülburite võimu eest?

Tõepoolest, kuulates ja lugedes praegusi võimupoliitikuid, tundub, et võtmepositsioonidel olevad Ansip, Ligi,  Parts, Pomerants jt Reformierakonna ja IRL-i  võimumehed elavad oma kinnises maailmas. Nad kujutavad ette, et see seltskond, kellega nemad lävivad, ongi kogu Eesti ühiskond.

Just sellega on seletatav, miks nende nõuanded  ja ettepanekud kõlavad tavainimesele, pehmelt öeldes, kummaliselt, aga täpsemalt öeldes, ülbelt. Meenutame! Ansip soovitas mitte laenata või siis võlad võimalikult ruttu tagasi maksta. Tema ise olevat oma pangalaenu väga kiirelt tagasi maksnud!

Oma peaministripalgast, eks ole!

Vapustavalt hea soovitus  töötule, kel on kaelas eluasemelaen või autoliising ning kes peab veel ka lapsi koolitama. Headel aegadel soetatud autoliisingust pole võimalik ka loobuda - maksma pead niikuinii, liisingufirma tahab oma raha sendipealt kätte saada!

Või samuti peaminister Ansipi ütlemine pärast augustitormi: valitsus ei kavatsegi kellelegi kahjude korral appi tulla, inimesed olgu ettenägelikud ja kindlustagu oma vara ise. Ning tõi taas iseennast eeskujuks: „Minul on kõik kindlustatud!"

IRL-i minister Pomerants soovitab soojalt: iga majapidamine võiks hädaolukorraks soetada endale elektrigeneraatori ja iga inimene mobiiltelefoni akulaadija. Pomerants arvab ilmselt, et igal eesti inimesel on lihtsalt hooletuse tõttu need tarvilikud asjad soetamata jäänud. See, et igal eestlasel pole autot või pole raha mitu tuhat krooni maksva generaatori soetamiseks, ei mahu talle pähe. Tema sugulastel, sõpradel ja tuttavatel ju on - järelikult on ka kogu Eesti ühiskonnal!

Jürgen Ligist ei maksa rääkidagi - riigil pole vaja mingeid lastetoetusi maksta! Ehk mäletate, kuidas ta 15. septembri ETV „Foorumis" Margus Tsahknalt küsis: "Kas sinul on mingit lastetoetust vaja?!" Kõrgepalgaline Tsahkna ja mitmed teised saavad tõesti läbi ka lastetoetuseta ja muude toetusteta, kuid jutt on ju suurest osast Eesti elanikest, kellele kindlasti kuluks ära praegusest tunduvalt suurem lastetoetus.

Peaminister on muidugi kavalam kui otseste ja teravate väljaütlemistega Ligi. Ansip saab aru, et valimistel on rikkurite häälte osa tegelikult väga tühine, hulga suurem osa hääli tuleks n-ö keskmistelt inimestelt. Ja need on vaja kätte saada. Teadagi kuidas: tuleb esineda väetite ja nõrkade kaitsjana! Justkui juhuslikult on valitsuse töölaual kevadel kava, kuidas maksustada (seega vähendada) pensione. Ja täiesti juhuslikult lekib see kava välja. Ning sugugi mitte juhuslikult asub Ansip pensionäride kaitsele ning kuulutab: kõik see saaks juhtuda ainult üle minu laiba!

Nüüd sügisel, valimistele lähemal, lehvitatakse aga juttu: kunagi võiks hakata koguni pensione tõstma! Tõesti ilus, sest „tänu" viimastel aastatel kiirelt ja palju tõstetud aktsiisidele ja käibemaksudele on pensionäride ostujõud tunduvalt langenud. Aga neid tarbimismakse tõstis hoogsalt just Ansipi valitsus. Nii et algul kraabib pensionäride taskust raha kokku, enne valimisi lubatakse kunagi raha näpuotsaga tagasi anda. Kui aga keskerakondlik Tallinna linnavalitsus juba aastaid reaalselt korvab pensionäridele hinnatõusu, siis seda nimetatakse populismiks!

Ansipi hea kuvand sai hiljuti veel tubli täienduse. Tööandjad tulid suure kõminaga välja oma räige manifestiga, mis kuulutab tasulist kõrgharidust, pensioniea uut tõusu ning palju muud, mis töövõtjatele vastukarva. Nüüd sai Ansip asuda sadade tuhandete töövõtjate kaitsele ja kuulutada: mina kaitsen teid, see manifest läheb prügikorvi! Nii - pensionäride ja töövõtjate hääled on käes, Reformierakonna reiting võib tõusta mühinal!

Jääb üle ainult küsida: kuidas inimesed ei näe neid mänge läbi? Kas praeguste võimurite ülbus tõesti meeldib valijatele ja nad aidatakse kevadel taas võimule? Kas tõesti ei saada aru, et taas võimule tõustes on nende esimeseks asjaks teoks teha just see, mille vastu nad praegu populaarsuse tõstmiseks võitlevad? Esmajoones tuleb neil ju kaitsta oma tõeliste, väheste rahakate toetajate huve, kelle rahakoti jätkuvaks täitmiseks on aga vaja vaesema seltskonna hääli.

KESKMÕTE:  Häälte saamiseks tuleb rikaste parteil esineda valimistel väetite ja nõrkade kaitsjana.

TOIVO TOOTSEN, Riigikogu  liige, Keskerakond

Jaga |