Nädala juubilar JAAN TALLINN 45

Oma raha paigutasid noormehed firmasse OÜ Ambient Sound Investments. Tõlkes tähendab see väliseid tarku investeeringuid. Suur osa rahast läks kinnisvarasse, mis kärssas koos üleilmse pangakriisi ja mulli lõhkemisega, aga oli ka muid asju. Nii või teisiti oli ja on noorte käsutuses raha, mida nad oma eluajal suure tõenäosusega ära kulutada ei suuda.

Alles siis, 2005. aastal sai maailma avalikkus teada ka seni salapärastena püsinud eestlastest, kes olid Skype’i, tollal maailma ühe suurema väärtusega tarkvara, loomise taga. Skype’i suurusest annab aimu asjaolu, et mõned aastad hiljem tarkvaragigant Microsoft maksis Skype’i eest koguni 7,9 miljardit eurot. Võrdluseks, kadunud president Lennart Meri suur eeskuju, Soome mobiiltelefonihiid Nokia müüdi ameeriklastele maha „ainult” 5,4 miljardi euro eest.

Skype’i ümber on palju vahtu üles keerutatud, aga vähem on teada see, et tegelikult polnud Skype selle seltskonna esimene projekt. Ega ka mitte viimane. Viis aastat varem olid nad loonud internetis muusika jagamiseks mõeldud failivahetusprogrammi Kazaa. See oli midagi samalaadset nagu praegu on torrenti-programmid, mille abil on võimalik internetist tasuta filme alla laadida, ning nende filmifailide jagamist võimaldavad veebisaidid nagu Pirate Bay. Või nagu kunagi oli kuulus muusikavahetusprogramm Napster. See kõik ei meeldinud aga rahvusvahelistele muusikakompaniidele, kes ei teeninud jagamisest mitte sentigi ja kelle survel tuli Kazaa lõpuks sulgeda.

Õigupoolest on ju Skype samasugune jagamisel põhinev toode, aga erinevalt Kazaa’st ei tegelda seal autoriõigustega kaitstud muusikaga, vaid kasutajate enda loomingu – telefonikõnedega. Küll aga oli Skype suur pauk telekomifirmadele, kelle loodud kaablivõrgus hakati pakkuma nende firmade põhilist leivateenust – igapäevaseid kõnesid. Ja seda täiesti tasuta! Kuni selleni välja, et tekkisid esimesed Skype’i telefonid, mida oli võimalik kasutada nagu tavalist telefoni, aga millega helistamisel ei pidanud kõnede eest midagi maksma. Telekomifirmad kiristasid hambaid, aga midagi teha ei saanud. Internetti ei saanud klientide jaoks ainult Skype’i pärast kinni panna. Telefoni kõnehinnad tulid robinal alla ja jätkavad langust tänaseni. Praegu ei kasuta tavatelefoni enam eriti keegi ja mobiilivõrkudes on võimalik poolmuidu helistada – seda kõike poleks suure tõenäosusega ilma Skype’ita. Nii nagu Kazaa pani asjad liikuma muusika- ja filmimaailmas, tegi Skype seda telefonsides. Üks halb tagajärg siiski oli – alates Skype’i tulekust hakati piirama tasuta internetti pakkuvaid wifi-võrke. Eestis ja teistes Balti riikides on tasuta wifi veel küllalt tavaline, aga mujal maailmas mitte.

On täiesti selge, et noored eesti poisid tegid IT-maailmas revolutsiooni. Et aimu saada, kust see kõik alguse sai, peame minema veel ajas tagasi. 14. veebruaril 1972 sündinud Jaan Tallinna ja Priit Kasesalu koostöö sai alguse juba koolipõlves, kui nad olid klassivennad Mustamäel asuvas Tallinna 32. keskkoolis. Sealsamas Mustamäel, Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi arvutuskeskuses alustasid nad 1986. aastal koolide tarbeks mõeldud esimestele laua-arvutitele „Juku“ programmide ja mängude loomist. Üks esimesi selliseid mänge valmis 1989. aastal ja selle nimi oli „Kosmonaut“. Programmi loomises osales ka kolmas noormees, Ahti Heinla, kelle isa Leo Heinla töötas samas küberneetikainstituudis. Graafika ehk kujunduse juures aitas neljas noormees, kunstnikuandega Kaspar Loit. Muide, sealtsamast Mustamäe küberneetikainstituudist on Tarvi Martensi käe all saanud tuule tiibadesse Eesti ID-kaardi tarkvara, mis on sama revolutsiooniline asi nagu Skype, unikaalne terves maailmas. Elu näitab, et kõik unikaalsed ja olulised asjad ei pruugi alati sisse tuua. Erinevalt Tallinnast, Kasesalust ja Heinlast ei kuulu Eesti riigile au ja kuulsust toonud ID-kaardi looja Tarvi Martens teadaolevalt Eesti juhtivate miljonäride hulka.

Liigume ajas edasi. 1990. aastal läksid Jaan ja Ahti õppima Tartu Ülikooli füüsikat, jätkates samal ajal programmeerimistegevust ja arvutimängude loomist. 1993. aastal asutas Jaan koos Ahti ja Priiduga mängude müümiseks firma Bluemoon Interactive. Selleks ajaks oli „Kosmonauti“ juba hakatud müüma Rootsi.

Enam-vähem samal ajal asus Rootsi telekomifirmas Tele2 tööle Niklas Zennström, multitalent, kelle ülesandeks sai panna püsti interneti infoportaal Everyday.com. Selle, Eestiski tegutsenud portaali tegemiseks palgati 1990-ndate lõpus töötajaid eri riikidest, kaasa arvatud Eestist. Jaan Tallinn on meenutanud, et koos Priidu ja Ahtiga õppis ta ühe ööga ära nõutava programmeerimiskeele ja kandideeris Tele2-e tööle. Ettevõtmine kujunes edukaks ning nõnda algas noormeeste koostöö Zennströmiga. Edasi, kui Zennström oli 2000. aastal Tele2-st lahkunud ja tahtis luua failivahetusprogrammi Kazaa, palkas ta selle tegemiseks varemtuttavad programmeerijad Eestist.

Nagu näete, on majanduslikuks eduks vaja omajagu õnne ja nutikust, aga veelgi rohkem julget pealehakkamist. Julge hundi rind on rasvane, nagu öeldakse. Kandideerimine tööle firmasse Tele2 muutis meie kangelaste elu tundmatuseni, kuni selleni välja, et neist said need, kes nad täna on – kogu maailma juhtivad IT-ettevõtjad, kelle tegevus on muutunud globaalseks.

Muide, enne Skype’i tulekut oli Eesti Telefonil loodud oma internetis helistamise teenus Netifon. Aga see ei saavutanud erilist edu, ilmselt seetõttu, et seda ei osatud õieti müüa. Või ei olnud aeg veel küps. Samamoodi ei saavutanud erilist edu Skype’i poiste uus äri – interneti televisiooni keskkond Joost. Seda arendati neli aastat ja lõpetati 2012. aastal.

Jaan Tallinn on viimased aastad tegelnud sootuks uue asjaga, nimelt nuputab ta, kuidas internetis kauplemises kasutatava bitcoin’i-nimelise krüptoraha tehnoloogiat ehk nn blockchain’i kasutada muuks otstarbeks. Tallinn tahab tehnoloogia panna tööle ühiskonna üldiseks hüvanguks – kuritegevuse ja korruptsiooni tõkestamiseks ning metsade ja kalavarude kaitseks. Lihtsas keeles väljendatuna on tehisraha bitcoin ümber loodud turvavõrgustik, virtuaalne seif, mida saab vajadusel kasutada ka muude asjade kaitseks nagu inimelud, metsad või kalad. Kui küsida, miks seda varem pole tehtud, siis vastus on lihtne: see tehnoloogia on väga uus. Blockchain (sõnadest block ja chain ehk kaitstud võrgustik) tuli välja alles 2008. aastal ja bitcoin samal ajal.

Oma olemuselt bitcoin sarnaneb Skype’ile – sel puudub kindel keskus ja kogu tegevus toimub võrgus, kasutajate omavahelise tegevuse tulemusel. Nii nagu ka internet ise, mil puudub keskne kontroll ja mis püsib üksteist usaldavate kasutajate võrgustikul.

Ühiskondlik tegevus pole Jaan Tallinnale võõras; ta on sellega varemgi kokku puutunud. Aastatel 2007–2011 oli ta Eesti Vabariigi presidendi mõttekoja liige. Jaan on aidanud tagant lükata Eesti e-tervise projekti, mille üks esimesi pääsukesi oli nii kiidusõnu kui ka kriitikat saanud digiretsept.

Nii nagu maailma tehnoloogiagurudele kohane, on Jaani tähelepanu viimasel ajal üha rohkem tõmmanud maagilise nimega valdkond AI ehk tehisintellekt. Seda, kas tal õnnestub ka selles vallas revolutsiooni teha, näitab tulevik. Pöidlad pihku!

INNO TÄHISMAA

Jaga |