Reformierakonna varjuteater „Töölepinguseadus“

Kes siis on peategelased selles teatritükis? Esiteks, Reformierakond (Ansip, Lang ja Maripuu) ühes vankris Tööandjate Keskliiduga (Veskimägi ja Kriis). Teiseks, sotsid (Eiki Nestor) koos Ametiühingute Keskliiduga (sotsist esimees Harri Taliga).

Eesriie avanes jaanuaris, kui sotsiaalminister Maret Maripuu käis „ootamatult” välja töötajatele kõige ebasoodsama ja räigema seaduseelnõu variandi. Kuigi tegelikuks eelnõu suunajaks on  kogu aeg peaaegu varjamatult olnud justiitsminister, oravate paduparempoolne juhtfiguur Rein Lang.

Kiiresti asus lavale üks peaosatäitjaid – valitsusjuht Ansip, kes laulis kiitust seadusele ja kuulutas selle Reformierakonna aasta prioriteediks. Kohe liitus Tööandjate Keskliit, kes kuulutas seaduse hädavajalikuks. Siis astus trummipõrina saatel areenile Nestor, lubades töötajate õiguste eest minna barrikaadidele. Talle sekundeeris otse loomulikult ametiühingujuht Harri Taliga. Tegelased olid lavastuseks üles rivistatud.

Kuu aega etendati tõsiseid läbirääkimisi, kus esialgsest kõige hullemast variandist anti ametiühingutele mõneti järele. Uskuge mind, too esmane variant oli sedavõrd räige, et selletaolist töötaja kaitset vähendavat seadust ei tunne ei Euroopa ega valdavas osas ka muu maailm. Kogu etenduse juhtmotiiv käidi ju kohe ka reformikate poolt välja: tööturu ja töösuhete paindlikumaks muutmine. Muudatused „paindlikkuse” poole olid eranditult tehtud töötajate turvalisuse ja kaitstuse kaottusega tööandja kasuks. Ehk lihtsamalt öeldes: kui tööandja tahab, võib igale töötajale minimaalsete kuludega „kinga anda”.

Euroopa Liidus on käibel mõiste „kaitstud paindlikkus”, mille põhimõte – paindlik töösuhe – ei tohi kaasa tuua töötajate turvalisuse ega garantiide vähendamist. Paindlikkuse juures omab palju suuremat tähtsust võimalus kiiresti tööturule siseneda ja tööd leida, kui töötajast lahtisaamise lihtsus ja odavus. Muu hulgas tähendab see, et tööandja pakub töötajatele koolitusvõimalusi ja terviseedendust, et töötaja oleks valmis hästi ja oskuslikult töötama. Meil on niisugune praktika minimaalne – tööandjad oma töötaja arendamiseks raha kulutada ei taha. Tõsi, ka neist võib aru saada, sest enamik töötajale tehtavaid kulutusi on maksustatud erisoodustusmaksuga. 

Milline on hetkeseis varjuteatri laval? Peaosalised on pühalikult kinnitanud kokkulepet ja korrutavad kaelakuti, et ärgu keegi jumala pärast seaduseelnõu kriitiliselt puutugu. Kui aga kallistavad omavahel Rein Lang, tööandjad ja ametiühingud, on jõuvahekord selgelt ametiühingute ja töötajate kahjuks.

Kokkuleppe põhisisu on „rikaste ja ilusate” peamine võit – miinimumini on viidud koondamisest etteteatamine ja koondamishüvitis. Inimesest võib vabaneda ühe kuupalga maksmisega, olenemata sellest, kas inimene on töötanud tööandja juures ühe aasta või 20 aastat. Kaotatud on lisatasu õhtuse töö eest, koondamise vaidlustamisel kohtus pole vaja enam töötajat tööle ennistada ega saamatajäänud palka kompenseerida, koondamiseks ei vajata enam tööinspektsiooni luba jne.

Vastutasuks makstakse töötajatele töö kaotamisel veidi rohkem raha Töötukassast, aga sellegi raha on töötajad sinna kogunud oma palgast ise. Selge on ka, et tulevikus tõuseb töötuskindlustusmakse just töötaja jaoks suuremal määral kui tööandja jaoks.

Miks on ametiühingud seadusega nõus? Sest neile nähti selline roll ette mängitavas poliitilises teatritükis. Osava mänguga suutsid sotsid „töötajate kaitsel” isegi oma reitingut tõsta. Valitsuskoalitsiooni jaoks oli tants skandaalse töölepinguseaduse ümber oluline asendustegevus, et „tappa” majanduslanguse ja hinnatõusude teemat.

Kuid kõiki see teater ei veena – lavatüki traagelniidid paistavad läbi. Ei mina ega Keskerakond  saa töövõtjatele kahjulikku seadust toetada. Esitasime Riigikogu menetlusse oma eelnõu tööturu ja töösuhete kohta. Meie ettepanek on koondamishüvitise suuruse säilitamine töötajale, nii et ka tööandja ei peaks kandma liiga suurt koormust – poole koondamistasust hüvitab tööandjale Töötukassa. Tahame vabastada tööandja erisoodustusmaksust kuludelt, mida ta teeb töötajate tasemekoolitusele ja terviseparendusele. Töötuse ennetamiseks võimaldame töötajal juba töötamise ajal kasutada Töötukassa vahendeid enesetäiendamiseks, mis kindlasti tuleb kasuks ka tööandjale kvalifitseerituma tööjõu näol.

Meie ettepanekud on suunatud just euroopaliku „kaitstud paindlikkuseni” jõudmiseks töösuhetes – me püüame tööandja ja töötaja huve tasakaalustada.

Loodame oma ettepanekule leida toetust tööandjate ja töötajate hulgas. Karta muidugi on, et poliitiliselt „programmeeritud” varjuteatri peaosalised meid ei toeta. Kohe kindlasti ei toeta Keskfraktsioon töölepingu seaduse praegust varianti, mis nõrgendab töötaja kaitset töösuhtes. Ametiühingujuhtidel aga oleks viimane aeg oma liikmeid ja teisi töötajaid kaitsma hakata, mitte aga mängida rolle, mille reformikad on neile ette kirjutanud. 

JAAK AAB, Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |