Astmelisest tulumaksust võidab enamik

OLEV RAJU,      22. jaanuar 2003




Kõige levinumaks võtteks massidega manipuleerimisel on mäng hirmuga. Masse on hirmutatud imperialismi ja kommunismi, juutide ja moslemite, tuumasõja ja terrorismiga. Ja nüüd enne valimisi veel ka astmelise tulumaksuga.

Majanduslike stiimulite hulgas on hirmul oluline koht. Kui pole olemas reaalset hirmu, üritatakse see välja mõelda. Kolliks on püütud teha eelkõige Savisaart, nüüd siis astmelist tulumaksu. Nagu ikka püütakse ära kasutada inimeste vähest informeeritust.
Just vähene informatsioon on Goebbelsi poolt propagandasse toodud võte - vale peab olema hästi suur ja seda tuleb korrata pidevalt ja enesekindlalt - aluseks. Siis õnnestub leida ka uskujaid, eriti nende seast, kes tahavad uskuda. Midagi taolist on praegu käigus ka astmelise tulumaksuga. Laialt on käibesse läinud väide, et keskmise sissetulekuga inimene peab hakkama maksma rohkem. Ja palju rohkem.
Selleks, et seda tõestada, on mängus kaks võtet - üldsõnaline hirmutamine (ühtki arvu või vähemalt ühtki õiget arvu esitamata) või astmelise tulumaksu sisu moonutamine.

Arvutagem lõpuks õigesti!

Kõige levinumaks võtteks astmelisest tulumaksust kolli maalimisel on selle olemuse vale tõlgendamine. Algas see kõik teadlikult eestlaste alles veel nappide turumajanduslike teadmiste "aukude" ärakasutamisel baseeruvate võltsingutega. Hiljem on liitunud sellega nii mõnigi neid võltsinguid uskuv aus inimene. Levinuim võte on järgmine.
Olgu tulumaksuvaba miinimum 1200 krooni kuus, tulu esimesed 4800 krooni maksumääraga 15% ja järgmised 10 000 krooni 26% ning ülejäänud maksustataval tulul 33%. Siis 8000 krooni teeniv inimese maksaks tulumaksu 1200x0+4800x15%+2000x26%=1240 krooni, mitte aga 6800x26%=1768 krooni. Vahe 528 krooni maksab inimene vähem kui praegu. 18 200 krooni kuus teeniv maksaks aga mitte 17000x33% = 5610 krooni, nagu mõni on püüdnud väita, vaid 1200x0+4800x15%+10000x26%+2200x33%= 4046 krooni. Ka see on vähem kui praegu temalt võetav 4472 krooni (17200x26%). Ehk veelkord: kõrgema määraga ei maksustata kogu tulu, vaid ainult teatud piiridest suureks tuluks.
Kui kogu tulu maksustamisest maksimummääraga räägiks mõni majandusest ülikaugel seisev inimene võik sellest veel kuidagi aru saada. Kui aga seda tõemeeli väidab Tõnis Palts (Postimees, 17.01.03), keda mitte kuidagi ei oska lauslolliks pidada, siis tahaks küll öelda - kodanik Palts, ärge pidage Eesti rahvast nii lolliks, et ta seda juttu usub!

Võidab rahva enamus

Teiseks levinud võtteks astmelise tulumaksu vastu on väide, et see suurendab maksukoormust. Alljärgnevalt olgu toodud tabel, kus on võrreldud praegust maksukoormust, Reformierakonna poolt välja pakutud varianti (tulumaksu alanemine kõigil 26%-lt 20%le), Res Publica ettepanek (tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 kroonini) ja Keskerakonna poolt välja pakutud astmeline tulumaks. Tabel näitab väga selgelt kahte asjaolu. Esiteks astmelise tulumaksu korral võidavad võrrelda praeguse süsteemiga oluliselt madala ja keskmisepalgalised. 5200-kroonise kuupalgaga on võit 492 krooni kuus; 9000-kroonise palga juures aga 580 krooni kuus. Ka 20 000-kroonise kuupalga juures on inimesel veel võit. 300 krooni. Teiseks: mõnevõrra kaotavad tõeliselt suurepalgalised: 50 000-kroonise kuupalgaga inimene maksaks kuus rohkem 1816 krooni. Reformierakonna ettepaneku ellu viimisel aga võidaks 5200-kroonise palgaga inimene vaid 240 krooni, 50 000-kroonise palga korral aga 2940 krooni. Järelikult annab see variant suurema võidu kõrgema sissetulekuga inimestele.
Ka Res Publica ettepanek annab Keskerakonna ettepanekuga võrreldes rohkem vastu suuremapalgalistele (neile kes saavad tulu vähemalt 20 000 krooni.)

Oluliseks momendiks astmelise tulumaksu juurutamisel on nn kriitiline punkt, s.o sissetulek, millest alates inimene hakkab maksma rohkem kui praegu. Ei ole raske veenduda, et selleks on sissetulek 24 286 krooni kuus. Üle selle teenib kuskil 3,5% inimestest. Siit küsimus: kas nende 3,5% lärmakas vastuseis on tõesti nii tugev, et Eesti ei suuda kehtestada astmelist tulumaksu.

Miks on vaja astmelist tulumaksu

Aga võibolla pole astmelist tulumaksu üldse vaja? Aga miks siis teda kasutab kogu Euroopa Liit? Põhjus pole mitte niivõrd fiskaalne, s.o riigi suuremaid tulusid tagav, kui sotsiaalne. Turumajandus sünnitab pidevalt üha suuremat ebavõrdsust, mille tulemusena üha suurem osa elanikkonnast jääb n-ö hammasrataste vahele.
Riigi ülesanne on siin vahele sekkuda: teostada ümber jaotamist - maksustada neid, kes suudavad maksta ja toetada selle rahaga neid, kes seda vajavad. Pole ju mingit mõtet maksustada neid, kes abi vajavad ja anda siis see raha neile tagasi. Loomulikult ei tohi üritada maksustada inimesi nii, et tekkiks sotsialistlik unistus kõigi inimeste täielikust võrdsest elatustasemest vaid hädavajalike garantiide andmisest neile, kes seda vajavad.

Tulumaksu võrdlus (kroonides)


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)